I don’t believe in evolution

I don’t believe in evolution.

I can hear what you are thinking: Is he an idiot or something? Even though he has an MSc in animal ecology and an unfinished PhD in evolutionary ecology, he still doesn’t believe in evolution?!

But here’s the thing: evolution is a scientific theory, same as the theory of gravity, germ theory, cell theory, quantum theory, theory of relativity and many others.

Unlike religion, science doesn’t work with beliefs – you take the facts supporting the theory and compare those with facts not supporting the theory. Then you decide if the theory is correct – or perhaps you should improve the theory, choose an alternate theory or scrap the whole thing altogether.

And the theory of evolution has literally hundreds of thousands (if not millions) scientifically validated observations and experiments supporting it. You have scientific articles, monographs, experiments (yes, there are loads and loads of experiments on evolution), observations and so forth.

And now we take the facts not supporting or invalidating the theory of evolution… oh, wait. There aren’t any.

There is not a single observation or experiment that invalidates evolution. No fossil rabbits in Precambrian strata. No human footprints next to dinosaur footprints. No genetic data showing the synchronized bottleneck of Noah’s ark in all of the animal species. No radioactive dating results or anything else disproving the Cambrian explosion.

There simply is nothing. Or, like Richard Dawkins put it, “Today the theory of evolution is about as much open to doubt as the theory that the earth goes round the sun”.

So, I don’t believe in evolution. But I also don’t believe in the chair I’m sitting on right now. I can prove the latter exists by an empirical observations (looking and touching it) and testing (I sit down – if didn’t fall on the floor, the chair probably exists).

Evolution has been proven. And it does not require belief.

Postimehe imelik artikkel piimast

Postimees kirjutas piimast kummalise artikli, autoriks on märgitud Tiina Kolk, kes tundub ajakirjanik olevat. Artikli algallikaid ei ole mainitud, lause “Oleme koos kolleegidega…” võiks viidata sellele, et Tiina Kolk ise on ka algallikas.

Kui artikli esimene pool on suhteliselt asjalik, kirjeldades piima keemilist koostist ja mõju organismile, siis teine pool on täielik pseudoteadus… viisakalt öeldes, valetamine näkku. Tundub, et taas kord ei ole Postimehel üldse teadustoimetajat, kes lauslolli juttu ja jura välja korjaks.

Hakkasin juba kirjutama siia blogisse vastust, kui märkasin et kommentaarides on tuntud bioloog Tõnu Ploompuu (või vähemalt keegi tema nime kasutav) kirjutanud pika kommentaari, mis ütleb ära kõik mida mina soovisin öelda – ja teeb seda märksa paremini kui mina suudaks.

Postitan tema kommentaari osaliselt siia, soovitan kõigil see ise täies ulatuses läbi lugeda E24 lehel.

"Lehmapiim on kõigepealt mõeldud vasikale!"

Muideks, sealiha on mõeldud seale liikumiseks, salatilehed on mõeldud salati kasvamiseks, kartulimugulad kartuli ületalve elamiseks jne. Inimese söömiseks pole ühtegi neist välja mõeldud – isegi metsamarjad on mõeldud lindude meelitamiseks, mitte inimese ahvatlemiseks. "Toitumisspetsialisti", kes alustab oma juttu sellise väitega, võib rahus maha kanda – ei kaota rohkem kui mustlaseide ennustuse kuulamata jätmisel. Seda hinnangut kinnitab ka teine väide: "katkeb piimasuhkru laktoosi lõhustava ensüümi laktaasi nõristus ning see soodustab väärtuslike aminohapete ja energia kokkuhoidu.". Laktaasi ülesanne on muuta kättesaadavaks laktoosi energia, mis on kordades suurem kui laktaasi sünteesile kulutatav.

Piimasuhkur on looduse poolt "välja mõeldud" suureks kasvanud poegade võõrutamise kindlustamiseks. Et suureks saanud lapsuke asuks täie hooga enda elu elama, mitte ei koormaks oma ema (kes võiks järgmist järeltulijat kasvatada – inimese puhul on laktoositalumatuse tekke iga ema sünnitamiseaga võrreldes väga suur – kui sellest lähtuda, võiks ema üles kasvatada maksimaalselt 3 last – inimesel on füsioloogilise tõrjumise asemele asunud käitumuslikud. Aga hiire pesakonna puhul _võiks_ see võõrutamise kontroll olla praeguseni vägagi olulisel kohal.). Laktoos on ühene ema-lapse suhete reguleerija, muud mõtet sel ei ole. Inimese-lehma suhte kohta ei ütle see mitte midagi.

Kas piim on inimkonnale kasulik? (Üksikisikule võib alati mõni aine kahjulik olla, mis enamusele on neutraalne või kasulik.) Kui vaadata karjakasvatusega tegelenud rahvaid, siis neil on reeglina laktoositalumatus üsna ära kadunud. See tähendab, et piima tarvitamine on olnud neil rahvastel oluline abiline ellujäämisel. Neil, kel oli millegipärast laktaasi sünteesi lakkamine kaduma läinud, oli suurem tõenäosus ellu jääda, raskeid aegu üle elada. 300-400 põlvkonna jooksul on väga haruldane geeniviga (laktaasi sünteesi mittelakkamine on ema-lapse suhte primaarsuse sisukohalt just seda) on muutunud omaseks enam kui kolmveerandile inimestest. See on väga kiire levimine, väga oluline positiivse mõju näitaja.

Kolime ministeeriumid Riigikülla!

Hiljuti käisin tööasjus Kaitseministeeriumis ühel igaval ja suhteliselt mõttetul briifingul. Kaitseministeerium asub kesklinnas, Eesti Panga ja Solarise keskuse kõrval – mis tähendas, et parkida pole seal võimalik isegi mitte tasu eest.

Istudes, igavledes ja aknast välja vahtides tekkis mul idee – miks mitte kolida Eesti ministeeriumid ja muud suured riigiasutused kesklinnast välja, selleks spetsiaalselt ehitatud “riigikülla”? Kohta, kuhu oleks võimalik normaalselt ligi pääseda nii ühistranspordiga kui autoga. Kesklinna võiksid jääda vaid valitsus ja Riigikogu. Samuti saaksid sinna ruumid maakonna- ning linnaasutused.

Üheks võimalikuks asukohaks võiks olla näiteks Lauluväljaku kõrval olev paepealne (Google Maps), mis on suurepärane, väljapaistev ja hästi ligipääsetav koht. Loomulikult võib leida ka teisi kohtasid Tallinna lähedal või piirides, kuid paepealsele on võimalik luua arhitektuuriliselt kõrgetasemeline hoonestus, mis oleks suurepäraselt nähtav ka mere poolt. Sidney ooperiteater, anyone?

Kuidas aga seda ülisuurt ettevõtmist rahastada? Lihtne – olemasoleva kinnisvara müügiga. Kujutate ette, kui palju saab raha näiteks sellesama Kaitseministeeriumi hiidsuure südalinnas asuva hoone eest? Selle maja müügist üksi on võimalik ehitada kahele ministeeriumile majad. Ning Välisministeerium sealsamas, Sotsiaalministeerium veidi eemal, osad asutused on Vanalinnas jne. Enam kui piisavalt raha mitte ainult ehitamiseks, vaid ka kolimiseks ja riigieelarve aukude täitmiseks.

Argumente Riigiküla loomise poolt:

1. Parem ligipääsetavus nii ühistranspordiga kui ka autodega, sh parkimiskohad
2. Moodsad, kaasaegsetele nõuetele vastavad hooned (turvalisus, keskkonnasõbralikkus, kommunikatsioonid, inimsõbralikkus)
3. Asutuste vähese vahemaa tõttu on võimalik ruumide ristkasutus (koosolekusaalid ja konverentsisaalid jne)
4. Asutuste ligiduse tõttu lihtsam koostöö nii ametnikel kui ka vähem jooksmist inimestel
5. Väheneb Tallinna süda- ja kesklinna autokoormus
6. Laienemisvõimalused

Vastuargumente:

1. “Sest alati on nii olnud”
2. …