Disclaimer: Pooldan igati eesti keele kaitset ja kasutamist. Aga on kohti, kus eesti keele kasutamine ei ole mõttekas. Ning lisaks on olemas keelekaitsjad, kes pahatihti keeravad vindi üle – nagu ka näiteks feministid seda ikka teevad. Kui keel ei arene, siis on see keel surnud.
Aeg-ajalt satun nägema arvuteid või ekraanipilte, kus Windows XP keeleks on eesti määratud. On ju tore, et eesti keelt kasutatakse – ja et seda on võimalik kasutada ka arvutitöös. Aga… Tuleb meelde esimene kord, kui Windows XP’d eesti keeles nägin – ja homeeriline naer selle peale. Kes suudab leida tobedama termini? “Süsteemiülem”, “viisard”, “tegumihaldur”, “süsteemitaaste”,… Aga siis hakkasime mõtlema. Ja nutt tuli peale. On ju tore, et onu Mati kolkakülast saab omakeelse operatsioonisüsteemi. Aga miks on need tõlked nõnda jubedad?! Vahest mõned parimad (halvimad?) näited ka mujalt.
- “Redigeeri“. No mida kuradit? Kas sina tuleksid selle peale, et selle taga “Edit” on? Küll on tore – asendame ingliskeelse termini võõrsõnaga. Miks ei võiks see olla otsetõlkes “Toimeta”? Või veelgi lihtsam, “Muuda”?
- “Pistikprogramm“. Jumal tänatud, plugin vastena lubatakse nüüd ka “plugin”, vähemalt Arvutikasutaja sõnastiku andmetel. Siiski, kahjuks propageerivad mõned ajakirjad-ajalehed (Arvutikasutaja!) seda õudsat väärsõna.
- Mõista-mõista, mis see on: “tüürel” ehk “ajur“? See on mu eriline lemmik – nii kehvi uudissõnu annab ikka luua. Taaskord… kas ei oleks olnud lihtsam võtta kasutusele kõikide poolt juba kasutatav “draiver”? Õnneks on viimane taaskord paralleelsõnana lubatud – aga on neid, kes ikka tüürelitest ja ajuritest räägivad.
Siiski on ka palju eesti keelde hästi tõlgitud ja omaks võetud sõnu – “kõvaketas” on ehk parim näide. Samas, vana arvutiguru tunneb sageli sellest ära, et kasutab kõvaketta asemel sõna “vint” – kunagise IBM’i kõvakettaprojekti “Winchester” järgi. “Printer” on otse üle võetud ja ma ei tea et keegi kurdaks. “Kuvar” on uudissõnana loodud ja ilusti püsima jäänud.
Kes küll on teinud operatsioonisüsteemide ja Office tõlked eesti keelde? Arvutiinimene ei saa see olla – nemad reeglina ei ole nii lollid. Haritud filoloog ei oleks nii neetult kohmakaid sõnu loonud. Päris suvalist “inimest tänavalt” vahest poleks ligi lastud… loodetavasti.
Jääb vaid üks järeldus. Nende tõlgete taga on komisjon – see kõige lollim kõikidest elajatest siin maamuna peal.
Kutsun üles arvutitermineid uuesti eestistama. Esialgu võib see tekitada üsnagi palju segadust – aga kas sina soovid, et su laps kasvaks üles kasutades sõnu “ajur” ja “pistikprogramm”? Peale selle, segadus on meie arvutikeeles niigi – enamik arvutiprofessionaale kipub sellest ülesaamiseks lihtsalt kasutama ingliskeelset terminoloogiat. Kui sa räägid stringi “räsist”, siis vaevalt et keegi ilma mõtlemata aru saab. Aga hash – ja probleem puudub.
Too ära oma lemmiktermin või terminid – ja kui oskad/tead, siis paku ka uus vaste siintoodud või oma pakutud terminitele.
P.S. “Disclaimer” on teadlikult ja irooniana inglise keeles. Lisaks ei suutnud ma tuvastada selle sõna korrektset eestikeelset vastet.
RSS Feed
...meie igapäevast IT'd anna meile igapäev... 
järjekordne artikkel, kus virisetakse samade sõnade üle, mille üle juba 3-4 aastat on virisetud (ja nagu tavaliselt, pakkumata omapoolset asendustõlget:) )
ega need terminid ka inglise keelde valutult tekkinud
Win EE tõlke taga on suuresti Arvi Tavast
Kommentaar kirjutas sepp — 2006-12-23 @ 11:49:24 |
“Redigeeri“ – korrasta, paranda, muuda.
ja muud sönad. kes on eesti keelse arvuti peal kasvanud, neid ei sega need sönad, kes inglise keelse, neid segab. ühesönaga. vahet pole. peaasi, et muu eesti keel, mida päevast päeva kirjutame dokumentides ja lehtedes, olgu korralik.
Kommentaar kirjutas busse — 2006-12-23 @ 12:43:25 |
Mõttetu iba. Ma olen kasutanud Windows XP-d ja Office-it eestikeelsena juba aastast 2002. Sõna “tüürel” ei ole ma kordagi näinud. Ma tänan sügavalt õnne, et arvutifriik ei ole seda tõlkinud eesti keelde. Siis oleks arvatavasti asendatud “Copy” sõnaga “Kopi” ja “Paste” sõnaga “Peist”. Ühtlasi olen kasutanud ka erinevaid Linuxi versioone ning ega needki eriti targemad ole. Kui inimene ei suuda sõna “Redigeeri” ja “Edit” pidada samaks, siis on ta küll madala haridustasemega.
Kommentaar kirjutas Tiit — 2006-12-23 @ 13:30:15 |
Naised saunas rääkisid, et Vista tõlke taga on muuhulgas üks TÜ arvutiteaduse magistritudeng. Aga seda mingisuguse ette valmistatud sõnastiku järgi.
Kommentaar kirjutas Elver — 2006-12-23 @ 14:21:01 |
Tiit, kui sa suudad selgitada, miks sõna “Edit” vaste peaks olema “Redigeeri”, siis võid sa seda juttu “mõttetuks ibaks” kutsuda. Vastasel korral on su enda jutt mõttetu iba.
Kommentaar kirjutas dukelupus — 2006-12-23 @ 14:21:34 |
Jah, eestikeelne arvutisõnavara on tänuväärne aines ilkumiseks… ja jääbki selleks, kuniks see sedavõrd haiglane on… eesti keelega on sel igatahes vähe pistmist.
Ka ei näe ma olulist vahet, et kas laenatakse soome või inglise keelest… eestikeelne arvutisõnavara ongi paljus läinud just selle soome keelest laenamise teed: kuvar, ohjur, ajur. Inimesele Kilulinna meridiaanilt võib see vast abiks olla, aga soome keelt mitteoskava inimese jaoks ajab see asjad veelgi segasemaks. Olgu siis parem juba aus inglise keel.
Inimene, kes arvab, et sõna «redigeeri» on eesti keel… selline inimene tuleks koos tiblade ja bürokraatidega keeltekooli ja siis eksamile saata.
Eestikeelset arvutisõnavara iseloomustab kõikse paremini ütlus, et seda pole teinud inimene, vaid hoopis ametnik.
Kommentaar kirjutas Ulmeguru — 2006-12-23 @ 15:20:36 |
Mina kasutan igapäevaselt eestikeelset Windows XP-d ja MS Office 2003 ning ei saa kurta, et mind miski eriti häiriks. Teie, otsustades kirjutise järgi, kuigi tihti neid (ega ka muid suuremaid eesti keelde tõlgitud asju – KDE töölaud ja OpenOffice) ei kasuta. Ma arvan, et sellest ka see tõrge.
Ja mis neil “Süsteemiülemal”, “viisardil”, “tegumihalduril”, “süsteemitaastel” häda on? ‘Ülem’ on on ju igati parem kui ‘administraator’, näiteks ‘millegi tegemiseks peavad sul olema ‘ülema õigused’ on ju etem kui ‘millegi tegemiseks peavad sul olema administraatori õigused’, rääkimata veel igasugu ‘ruuduks’ ja ‘juureks’ saamisest ja minemisest. Ainuke nendest, millel võinuks vast olla parem vaste, on ‘viisard’. Kuid näiteks OpenOffice’is ‘viisardi’ asemel kasutatav ‘nõustaja’ on minu arust veel ebatäpsem ja viletsam vaste. Kuid nüüd on ‘viisard’ juba niivõrd levinud, et sellest ei pääse enam kuhugi. ‘Viisard’ on tulnud, et jääda.
‘Redigeerimisest’. Kaks väljavõtet Eesti kirjakeele sõnaraamatust:
„redigeerima ‹43› käsikirja trükis avaldamiseks sisuliselt, stiililiselt ja keeleliselt parandama, toimetama.
Ta redigeerib praegu ajakirja järgmise numbri materjale. Autor on romaani mitu korda, uustrükiks ise redigeerinud. Redigeerisin iga kolmandat-neljandat lauset, ka pealkirju. Tõmbas redigeerides rea rea järel maha. Halvasti, lohakalt redigeeritud tõlge, tekst.“
„toimetama ‹37›
4. mingit väljaannet sisuliselt koostama, selle teksti avaldamiseks viimistlema, sageli ka seda tööd juhtima.
Toimetab ajalehte, ajakirja. Gustav Suits toimetas kirjandusalbumit “Kiired”. Ta on toimetanud kümneid raamatuid. Toimetas ajalehes kohalike sõnumite rubriiki. Helilooja lubas oma koorilaulud ise trükki toimetada. Toimetab raadios luulesaateid. Täiesti toimetamata käsikiri.“
Teataval määral on siin valik muidugi maitseasi, kuid kui vaadata näitelauseid, siis paistab ju ‘redigeerima’ sobivama vastena. Ja ju on nii tundunud ka MS Office’i ja OpenOffice’i tõlkijatele, sest mõlemas on ‘edit’ vaste ‘redigeerima’. Lisaks tuleb märkida, et Eesti ametlikult kehtivas IT terministandardis on asjad samamoodi –
http://lepo.it.da.ut.ee/~hkaalep/cgi-bin/it_standard.cgi?otsitav=edit&keel=en
Mis puutub ‘pistikprogrammi’, siis ma ei tea, kes selle välja on mõelnud. Ja ‘plugin, lisandmoodul’ ‘plug-in’ vastetena pole mitte lihtsalt lubatud, vaid soovitatavad. Ning ‘pistikprogrammist’ ‘plug-in’ vastena on soovitatav hoiduda.
‘Tüürelit’ pole ma mitte üheski tõsiselt võetavas tõlkes kohanud. See on rohkem selline peletis, millega need, kellele eestikeelne arvutiterminoloogia ei meeldi, üksteist hirmutavad. ‘Ajurit’ on ’driveri’ vastena kasutatud, kuid see on ekslik. ‘Ajur’ on üks mittesoovitatavaid ’drive’ vasteid, seega riistvara termin, mitte tarkvara termin. Vaadake kõige ülemist seletust:
http://lepo.it.da.ut.ee/~hkaalep/cgi-bin/dict_aks.cgi?otsitav=drive&keel=en
Nii et ’driver’il’ on ainult üks aktsepteeritud vaste ja see on ’draiver’:
http://lepo.it.da.ut.ee/~hkaalep/cgi-bin/dict_aks.cgi?otsitav=driver&keel=en
Kokku võttes: kui te ei soovi, et teie laps kasvaks üles kasutades sõnu “ajur” ja “pistikprogamm”, siis installige ta arvutisse eestikeelne Windows ja MS Office. Neis pole neist sõnadest haisugi :-).
‘Disclaimeri’ kõige sagedamini kasutatav eesti vaste, mida mina olen näinud, on ‘lahtiütlus’:
http://lepo.it.da.ut.ee/~hkaalep/cgi-bin/dict_aks.cgi?otsitav=Disclaimer&keel=en
Kommentaar kirjutas kobakasutaja — 2006-12-23 @ 15:42:23 |
Võõrsõnade kasutamine on ju täiesti lubatud? Miks peaks siis tõlge olema võõrsõnadest vaba? Suurim probleem on eestlaste ülbus. Kui keegi midagi teeb, saab kohe hävitava hinnangu. Kui ta jätab midagi tegemata, saab hävitava hinnangu. Mitte miski kunagi ei meeldi. Seda, et midagi ise teha, ei ole. Kardetakse hävitavat hinnangut.
Lisaks tuleks ükskord aru saada ka, et arvutit kasutavad ka teised peale IT-spetsialistide. Kui aus olla, siis enamike IT-mehi ma vihkan. Nad teevad nii, nagu neile mugavam on. Nii kui mõni programm arvestab rohkem kasutajat, on kohe häda. MIks peab nende elu mugav olema, aga mitte inimese, kes nendele töötasu toodab?
Nende üksikute sõnade üle(Redigeeri jne) üle inisemise asemel tasuks vaadata natuke laiemalt. Spetsiifilisemad programme vaadates(AutoCAD, Microstation) peab mainima, et nende inglise keel on veel hullem kui meie tõlge.
Kobakasutaja juba põhjendas ära, miks Redigeeri on täiesti aktsepteeritav.
Kommentaar kirjutas Tiit — 2006-12-23 @ 18:34:54 |
Yks pisikene faktiviga on selles artiklis. Winchester ei ole kõvakettatootja, Winchester oli yhe IBMi kõvakettaprojekti koodnimetus:
/../
In 1973, IBM introduced the IBM 3340 “Winchester” disk system, the first to use a sealed head/disk assembly (HDA). Almost all modern disk drives now use this technology, and the term “Winchester” became a common description for all hard disks, though generally falling out of use during the 1990s. Project head designer/lead designer Kenneth Haughton named it after the Winchester 30-30 rifle after the developers called it the “30-30” because of its two 30 MB spindles.
/../
Allikas:
http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_hard_disks
Kommentaar kirjutas Offf — 2006-12-23 @ 21:12:34 |
Tänan, Offf. Parandasin.
Kommentaar kirjutas dukelupus — 2006-12-23 @ 21:52:27 |
Dukelupus, nimeta mõni keel, millesse tõlgitud Windowsi või Office’ga sa rahul oled. Venekeelne? Soomekeelne? Saksakeelne? Araabiakeelne?
Mina pole näinud ühtegi tarkvara terviktõlget, mida võiks lugeda originaaliga samaväärselt õnnestunuks. Ingliskeelseid tekst on võimalik sageli tõlkida mitmeti, ja see teeb asja raskemaks, kui sa arvad. Näiteks on ingliskeelseid menüükäske võimalik tõlgendada nii imperatiivi kui infinitiivina ning eri keeletesse ongi need tõlgitud erinevalt. Ingliskeelne “Open” on eesti keeles imperatiiv “Ava” aga hispaania keeles infinitiiv “Abrir” (mis vastab ingliskeelsele “(To) Open”).
Edit vs Redigeerima teema kohta lisaks juba öeldule veel niipalju, et kui järgi mõtled, siis ilmselt saad isegi aru, et suvalise (teksti)välja (edit field) sisu muutmist ei saa üldijuhul nimetada toimetamiseks. Ja “muuda” ei saa kasutada sellepärast, et siis tuleks change asemele välja mõelda mingi muu sõna, sest “muuta” saab ka muid asju peale teksti. Näiteks värvi või suurust. Kas sina tõesti tahaksid tõlkida nii edit kui change mõlemad ühe ja sama sõnaga?
Mis veel… ahjaa, “tegumihaldur”. Kummast poolest sa selles liitsõnas aru ei saa – tegumist või haldurist? Mis sõna sa selle asemele pakud?
Eestikeelse terminoloogia mõistmisel on kõige sagedasemaks probleemiks vähene eestikeelne sõnavara ja eestikeelse sõnaloomemehanismide mittetundmine. Paljud itimehed näivad arvavat, et ainult inglise keeles saab tuletada uusi sõnu, muudes keeltes mitte. Kõik teavad sõna “taastama”, aga sõna “taaste” miskipärast ära ei tunta (vt nuttu ja hala teemal “süsteemitaaste”). Samas ei tekita raskusi “saastama” ja “saaste”. Või käesoleva kirjatüki autoril tekitab? Ja selles on süüdi tõlkija?
Kommentaar kirjutas aabram — 2006-12-26 @ 13:51:05 |
Põhimõtteliselt peaks olema tegelikult tänulik, et meil on olemas eestikeelsed mobiilimenüüd, pangaautomaati saab kasutada eestikeelsena jne. Kui paljudel väikestel keeltel sellised võimalused on?
Olen nõus, et eestikeelne arvutisõnavara on kummaline, aga eks tundunud Aaviku keeleuuendused ka alguses võõrana.
Autor tegelikult palus siia postitada lugejate meelest veidraid sõnu, kuid kõik läksid lahmimise teed ja unustasid selle palve.
Ema mul (50ndates arvutivõhik) palus mulkunagi lahendada oma irdketta probleemi. Võttis mõne sekundi aega küll, enne kui taipasin, misasi see irdketas on
ja siis veel ESC ehk paoklahv
eks neid ole veel, kuid suurem osa neist käibele ei lähe, kui just ei tehta kohustuslikuks kõigil arvutikasutajatel eestikeelsele terminoloogiale üle minna
Kommentaar kirjutas natasha — 2007-07-23 @ 09:29:37 |
Mitte õudsat, vaid õudset.
Kommentaar kirjutas Kiku — 2009-10-15 @ 13:53:09 |
Üks supernäide on veel “broadband”, mille nimeks on välja mõeldud ‘lairiba’. Tule taevas appi, kes selle veel välja mõtles? Mingi külajuku või? Ma kasutan eesti keelt arvutis VÄGA vähe. Enamused programmid ja OS käivad inglise keele peal. Keegi peaks arvutiterminite reformi tegema.
Kommentaar kirjutas Mihkel — 2010-08-04 @ 13:24:46 |
[…] Kuigi riigiteenused ja teised hädavajalikud veebilehed on eesti keeles kättesaadavad, jätab eesti keel digimaailmas veel palju soovida. Eesti keelseid Wikipedia lehti on 30 korda vähem inglise keelsetest ja sageli ka lühema sisuga; infotehnoloogia valdkonna sõnade eesti keelsed vasted on tihti kohmakad, vähetuntud või puuduvad. […]
Pingback-viide kirjutas “Eesti ühiskonna arengukava 2020” visioonide realiseering – Blooog — 2020-10-02 @ 13:44:01 |