Algas kõik sellest, et isa arvuti muutus aeglaseks. Kavalate programmide abil selgus, et ühel ketastest – süsteemikettal – oli poolel kettal (elik ühel platel) lugemiskiirus 2 MB/s. Nii ju lennata ei saa – kopeerisin XXClone abil süsteemi ümber teisele kettale ja kiirus sai tagasi normaalseks.
Nüüd aga oli ruumiga probleeme. Isal on palju skaneeritud fotosid, audiot jms mahukat kraami. Milles asi, lähen poodi ja ostan talle kasti ühe suuremat sorti ketta, et poleks mõnda aega mahuprobleeme.
Seadsin sammud kaubanduskeskuses olevasse Kartulisalongi. Ja…. sisemisi kettaid ei ole üldse. Olgu, lähen suurde elektroonikapoodi… seal pole üldse kõvakettaid. Lähen teise kaubandusekeskusesse. Sealses Kartulisalongis on kaks sisemist kõvaketast, 500GB ja 160GB. Foto- ja arvutikaupu müüvas poes pole ka üldse kõvakettaid. Kaubanduskeskuse elektroonikapoodi on ära eksinud paar pisikest ketast (suurim 320GB).
Lõpuks ostsin Kartulisalongist välise 1TB ketta. Esialgu ajab asja ära.
Aga kuhu ma selle jutuga jõuda tahan? Selleni, et Eesti arvutipoed on mõttetud. Müügil on vaid sülearvutid, DVD-toorikud ja imepisike valik “esmatarbekaupu” – juhtmed, hiired, kõrvaklapid. Ning kõik see ülikalli hinnaga.
Enamuse oma arvutialaseid/elektroonika-ostusid teen ma välismaa võrgupoodidest. Isegi koos saatmise hinnaga tuleb see odavam, kui Eestist osta. Rääkimata palju suuremast valikust.
Ning nii ei toetagi ma Eesti ettevõtlust – ja tundub, et paljud teevad sama. Nõnda polegi imestada, et arvutipoode järjest kinni pannakse. Ei tea, kas iial tuleb Eestisse arvutipoodide kett, kus on normaalne kaubavalik, normaalsed hinnad – ja normaalsed müüjad, kes valdavad elementaarinfot riistvarast. Kardan et ei, liiga pisike turg – kui ehk mõni üle-Euroopaline kett otsustab siia laieneda.
Ei mäleta kas olen varem siia kirjutanud kunagisest arvutipoest Tartus, kus müüjateks olid kaks meest – hüüdnimedega Tiku ja Taku. Sinna poodi sai tihti sisse astutud vaid sellepärast, et ajaviiteks nende asjatundmatust kuulda. Hiljem lisandus veel kolmaski klienditeendindaja. Üsna loogiliselt sai tema hüüdnimeks kõlalise sarnasuse alusel Noku.

Liikluseeskiri keelab kõnniteele parkida, kui ei ole seda lubavat märki. Õige ka, piisavalt palju on jobusid, kes pargivad nii, et kõnniteel ei ole võimalik liikuda.
RSS Feed