…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2010-04-01

Mis toimub blog.tr.ee’ga?

Filed under: Isiklikud,Rant — Sander @ 12:58:36

Mu blogist jõuab heal juhul iga kolmas postitus blogtree’sse. Need, mis jõuavad, on seal pea silmpilkselt – kuid enamik ei jõua üldse sinna. Ilmselt mingi bugi nende botis.

Meilida neile pole mõtet – tundub, et kõik kirjad liiguvad automaagiliselt musta auku. Ehk nad blogiposti peale vastavad või märkavad…

Edit:

Kukupai teadis kommentaaris öelda, et piltidega postitused ei jõua blog.tr.ee’sse – tänud talle. Ilmselt blog.tr.ee bot on pärit ajast, kui <img> tag’i veel olemas ei olnud. *ohkab*

RSS-voo õige kasutamine

Filed under: Õpetused,Rant — Sander @ 12:00:16
Tags: , , ,

rssicons

RSS (Really Simple Syndication) ja Atom on web feeds. Eesti keeles kasutatakse sõna uudistevoog. Loodetavasti on kõik vähemalt nende tarbimisega tuttavad – kes ei, see võib lugeda näiteks siit.

Pahatihti võib aga näha blogides, et feedis on ainult pealkiri ja alguslõik – või isegi vaid pealkiri. Kui ma Google Readeris sellist feedi näen, siis pole enamasti pikemat juttu – see blogi lahkub minu poolt loetavate seast. Isegi kui üks sõber otsustas mingis meeltesegaduses oma postituste sisu uudistevoost eemaldada, eemaldasin ka mina tema blogi oma lugemisvara seast. Nii pole mul õrna aimugi, kas ta viimase aasta jooksul on midagi oma blogisse kirjutanud või ei.

Miks nii? Pole ju kuigi raske klikkida pealkirjal ja lugeda seda postitust teises tab’is?

Aga see on raske. Eelkõige seetõttu, et mind sunnitakse lugema postitust sageli ebamugavas kujunduses ja ebamäärase fondiga, pahatihti kitsa ribana külgmiste tekstide vahele topituna. Ruuduline paberit imiteeriv taust, mis küll kujunduselemendina näeb kena välja, aga muudab teksti loetavuse nullilähedaseks, roosa tekst mustal taustal, automaatselt mängima hakkav muusika-player, vilkuv .GIF-pilt päises, Cufón’i abiga loetamatuks ja valimatuks tehtud tekst (palun elimineerige kõik Cufón’i kasutajad, soovitavalt eriti piinarikaste meetoditega), kirev foto teksti taustana… seda loetelu võib jätkata ja jätkata ja jätkata.

Rääkimata sellest, et mind viiakse välja keskkonnast, kus ma parajasti uudiseid tarbisin, kuhugi mujale, kummalisse ja potentsiaalselt ohtlikku paika. Pea kõik suuremad blogimootorid on kannatanud turvavigade all – kui sa oma WordPressi installatsiooni pole pikemat aega uuendanud, siis on suhteliselt suur tõenäosus, et sa levitad oma blogiga viiruseid.

Miks inimesi oma saidile üldse voo abil meelitada? Kujunduse pärast? Come on, esiteks olen ma juba kujundust näinud, kui ma uudistevoogu subscribesin. Teiseks, tegelikult hindavad sinu vaeva kauni kujunduse tegemisel ehk need 0.001% inimestest, kes ise veebidisainiga tegelevad. Ja nemadki soovivad põhiliselt saata sulle sõimukirju, et sa oled kasutanud tabeleid “puhta” CSS’i asemel.

Reklaamid lehel? Samamoodi võid sa reklaame ka oma voos kuvada – ja positiivse asjaoluna on klikkimismäär täpselt suunatud reklaami korral uudistevoos kordades suurem, kui lehel. Kui sa kirjutad postituse autosõidust ja selle voos on “Mees & Koer Autoremont Unlimited” reklaam, siis klikk sellel reklaamil on palju tõenäolisem, kui suvalisel vilkuval tikkimisklubi bänneril. Tikkimisklubi koosolekust jutustaval postitusel saab aga odava lõnga reklaam palju rohkem klikke, kui autoremonti reklaamiv.

Soovid lihtsalt lehe külastajaid, edevusest? Saa aru, uudistevoog ongi sinu leht. Ei saanud aru? Las ma kordan uuesti:

uudistevoog on sinu leht

Mitte keegi ei tule sinu blogisse kujundust imetlema. Nad tulevad sisu pärast – nad soovivad huvitavaid ja informatiivseid postitusi lugeda, tekste mis panevad neid naerma, nutma, imestama või lihtsalt teevad neid targemaks. Sinu lehe kõige tähtsam komponent on sisu. Mitte selle kujundus, mitte tracker, mitte hosting, mitte lehe kiirus, fancy JavaScript või kellegi käest varastatud ikoonid. Sinu leht on selle sisu.

Küsi endalt – mis sulle sinu blogi juures on olulisem, kas see et selle sisu loetakse, või see, et see toob külastajaid sinu lehele. Kui teine, siis lõpeta blogimine ära. Palun.

Uudistevoog võib sisaldada samamoodi pilte, videosid ja kujundatud teksti – ning sinu blogi lugejad saavad seda tarbida mugavalt, omaenda poolt valitud keskkonnas. Kas sa hoolid oma lugejatest?

2010-03-24

Eesti riigi IT-süsteemidest, taaskord

Filed under: Eesti,Infotehnoloogia,Rant — Sander @ 13:52:07

  USA üks esimesi astronaute John Glenn on öelnud:

I guess the question I’m asked the most often is: "When you were sitting in that capsule listening to the count-down, how did you feel?" Well, the answer to that one is easy. I felt exactly how you would feel if you were getting ready to launch and knew you were sitting on top of two million parts — all built by the lowest bidder on a government contract.”

See tsitaat sobib suurepäraselt ka Eesti riigi infosüsteemide kohta.

Riigikontroll leidis oma osalises auditis, et “arendusprojekt suudeti ellu viia tähtaegselt, kavandatud mahu ja funktsionaalsusega vaid pooltel juhtudel.” Iseenesest on see ju küllaltki hea tulemus – teatavasti jaotuvad IT-projektid nendeks, mis lähevad veidi üle aja, ja nendeks, mis lähevad palju üle aja.

Aga kus siis tegelikult probleem on? Oskused on ju meie riigis olemas – loomulikult on palju soss-seppasid, kuid kus neid ei oleks. Kuid miks tuleb ka ennast kehtestanud firmadelt järjest käkke?

Alati, kui tuleb juttu ajakirjanduses sellest, et odavaim pakkumine ei pruugi parim olla, siis tuleb kommentaar ka riigiametnikult, kes ütleb et kas praeguste seaduste juures ei saagi muudmoodi käituda kui aksepteerida odavaim kvalifitseerunud pakkumine – või siis udujutt sellest, et tegelikult kaaluti ka kõiki muid detaile. Kommentaariumis tuleb alati keegi, kes ütleb et tegelikult tuleb koostada pakkumine “õieti” ja siis saadakse ka parem tulemus.

Kuid ikkagi tulevad millegipärast riigi veebilehtedest, registritest ja infosüsteemidest parajad käkid. Hakkasin siia ka näiteid ritta laduma – aeglastest registritest, kus otsing tegelikult ei tööta, lehtedest, kus sinu sessioon pannakse cookie’sse ja tagasitulekul sellele lehele leitakse et sinu sessioonis on lõpetamata otsing ja alustatakse seda automaatselt uuesti, lehtedest, kus vajaliku dokumendi leidmiseks tuleb teada selle majasisest numbrit, lehtedest, kus navigeerimiseks tuleb minna automaatselt genereeritud sitemappi, sest menüüdes vajalik leht puudub, lehtedest, kus… Kustutasin lõpuks nimekirja ära, ei taha liiga palju vaenlasi ka tekitada. Teinud on ju kõik nii hästi kui oskavad.

Firma eesmärk on raha teenida. Kuivõrd võidab odavaim pakkumine, siis tehakse tõesti barebone pakkumine, nii vähe kui võimalik – kuid selle pealt tahaks ju ka kasumit saada. Kust saab kokku hoida?

Standardsed tööd tarkvaraarenduses on järgmised:

  1. Analüüs
  2. Arhitektuur
  3. Projektijuhtimine
  4. Programmeerimine
  5. Testimine

Programmeerimise pealt praktiliselt ei saa raha kokku hoida – kui on vaja x funktsionaalsust, siis kulub selle peale ka paratamatult y rida koodi ja/või z tundi aega. Sa võid ju käskida kiiremini programmeerida, kuid see tõesti ei ole võimalik.

Kuid kõigi ülejäänud tööde pealt saab kokku hoida. Analüüs tehakse nii kibekähku kui võimalik (sellest veidi rohkem juttu allpool), arhitektuur viksitakse maha eelmiste projektide pealt, projektijuhtimisele pannakse pool tundi nädalas… ning siis tuleb suurim kokkuhoiu allikas – testimine. Küll loodetakse, et “meie programmeerijad on nii professionaalsed, et ei tee vigasid”, küll leitakse, et põhifunktsionaalsus töötab, paneme üles, klient testib ise töö käigus… aga vigadeta tarkvara tõesti ei ole olemas.

Professionaalne testija leiab vigasid, mida klient ei oskagi vaadata – ja kontrollib ka funktsionaalsust, kiirust ning kasutajasõbralikkust. Aga kõik see võtab kallist-kallist aega. Otsene rahaline kahju – ja nii jõuamegi olukorda, kus üles pannakse praktiliselt testimata süsteem. Loomulikult ei või sellisest süsteemist oodata ei töökindlust ega korrektset funktsionaalsust.

Kogu süüd kindlasti ei saa tegija peale lükata. Väga palju sõltub ka tellijast – kas ta oskab probleemi, soovitud funktsionaalsust jms korrektselt ja arusaadavalt kirjeldada. Teha analüütikule selgeks, mida ta tegelikult ootab ja soovib – ning analüütik peab olema piisavalt ülbe, et öelda (aga viisakalt) tellijale, kui ta loll on ja mitte aksepteerima vaikides idiootseid nõudeid.

Siinkohas lihtsalt ei saa ilma näideteta, aga olgu need siis vähemalt anonüümsed.

  • ***ministeeriumi kontaktile, peatellijast tibinasele, saadetakse ülikeeruka andmekogumislehe kujundatud mock – CSS, HTML, JavaScript, pildid, the whole deal. Ta saadab vastu oma aksepti – kuid päev hiljem hakkab ta rääkima mingitest mustadest täppidest pealkirjade ees ja muidu täiesti arusaamatut juttu ajama. Tiim on hullumas. Mis pikema uurimise peale selgub – tibi ei taibanud temale saadetud zip-failiga teha muud, kui klikkida seal oleval HTML-failil. Mille peale brauseris avanes see HTML-fail ilma kaasasolnud CSS’i ja JavaScriptita…. valge taustaga standard-HTML elemente täis leht.
  • Üks Eesti ülikoole soovib suurt rakendust, olles ette veendunud, et see on võimalik ainult Oracle HTML DB’s (või oli see juba Apex – või mõni muu nimetus, mille all Oracle on püüdnud seda mõttetust turustada). Ülikooli IT-juht on sügavalt veendunud, et tema on guru ja kõik teised on lollid. Kahjuks ei suuda ta selgitada, milleks on rakendust tegelikult vaja – ning muudab oma seletust praktiliselt iga päev. Kord on tegu tööaja aruandlusega, kord on õppeinfosüsteem, siis aga hoopiski raamatupidamisfunktsionaalsus… Tellija ülbus ning käitumine viisid kokkuvõttes selleni, et rakenduse esmase tegemise eest vastutavad isikud lahkusid firmast.
  • Taas ***ministeerium. Rakenduse eest vastutav projektijuht kaob kolmeks nädalaks, seejuures ei teata ka ministeeriumis, kus see mees on. Pärast tagasijõudmist öeldakse, et ta oli “haiguslehel”, kuid muudest allikatest selgub, et antud isiku punasel ninal nohuga küll pistmist ei ole…
  • Praktiliselt viimane koosolek enne lõplikku rakenduse üleandmist. Klient hakkab äkitselt seletama täiendavast administreerimisfunktsionaalsusest – tegija poolseid armetuid “aga sellest pole ju siiani sõnagi juttu olnud” pareeritakse lausega “see ju enesestmõistetav! Ilma selleta ei saa me kuidagi tööd vastu võtta.” Kuna firma soovib ka tulevikus riigihangetel osaleda, siis tuleb hambaid kiristada ja edasi teenida.

Olen seda varemgi kusagil kirjutanud – IT-firma juht kurdab, et riigiametis on IT-tööl lollpead. Sellele vastab teise firma juhtivkohal olev töötaja “Aga miks sa siis oled kõik paremad riigilt endale üle meelitanud?”. Samuti varem läbi käinud – tuttav kommenteerib Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) kohta, et ta tunneb sealt pooli inimesi – need on tema kursuselt need, kes ei saanud erafirmades hakkama või on liiga laisad et firmatööd teha. Ning veel kolmandalt tuttavalt – ***ministeeriumi süsteemihaldur teeb päevas umbes poolteist tundi palgatööd, ülejäänud aja tegeleb oma pisifirmaga, loob “Mees & Koer, Ltd” jaoks veebilehti.

Loomulikult on riigi palgal üliprofessionaalseid, usinaid ja ausaid, visiooniga IT-inimesi ja mitte vähe. Tahaks loota, et masu on sundinud ka riigi poolel teatud korrektiive tegema. Ning tahaks loota, et suured ebaõnnestumised ja riigikontrolli märkused omavad mingisugust mõju. Jah. Tahaks loota.

Samas, osalesime firmaga ühe andmekogu hankel. Tegemist oli süsteemiga, mis pärast loomist jääb aastakümneteks tarvitusse. Me ei võitnud – võitis hoopiski tundmatu pisifirma, mis pakkus müstiliselt odavat hinda. Kes teab, äkki teevad ikkagi hea asja… aga miskipärast ma ei usu seda.

« Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg »

Blog at WordPress.com.