…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2012-04-13

Itaalia. 19. märts: Rooma

Filed under: Reisid — Sander @ 13:34:00

SS197842

Oma viimasel päeval Itaalias sattusime uuesti Trevi purskkaevude juurde. Ilusad on nood ka päeval, kuid samasugust lummavat valge marmori ja sinaka vee kooskõla, nagu öösel, ei saa siis näha. Seal veidikene jalgu puhates kuulsin selja taga eesti keelt, kuhu kõikjale meid ei satu…

Trevi purskkaevu juurest jalutasime Marcus Aureliuse sambani ja sealt Panteoni juurde.

Panteon oli minu jaoks üks mõjuvaimaid ehitisi Roomas. Ehitatud algselt teisel sajandil templina Vana-SS197863Rooma jumalatele, sai sellest seitsmendal sajandil kristlik pühakoda. Huvitava faktina on Panteoni kuppel veel ligi kaks tuhat aastat pärast ehitamist suurim ilma tugevdusteta betoonkuppel.

SS197903Kuppel on tõesti suur – ja avaus tema tipus (oculus) laseb sisse piisavalt valgust, et sisemus oleks kaetud pehme, otsekui maagilise valgusega. Ja juba teab mitmendat korda pean nentima, et piltide pealt lihtsalt ei saa aru, kui suur see ehitis tegelikult on. Vaata pilti Panteoni sissekäigust paremal – kui pisikesed need inimkujud ukse kõrval on!

Vana-Rooma jumalate altaritest ja kujudest pole säilinud peaaegu mitte midagi tänapäevani – vaid lainelised jooned peaaltari nišis viitavad, et kunagi kummardati seal Neptunust, mitte Jahvet.

SS197898Panteoni on maetud Itaalia kuningate Vittorio Emanuele II ja Umberto I kõrval ka Raphael. Just seal ongi kuulus epitaaf – "Ille hic est Raffael, timuit quo sospite vinci, rerum magna parens et moriente mori" ("Siin lebab kuulus Raffael, keda Loodus ise kartis end ületavat, kuni ta elas, ja kui ta suri, kartis ennastki surevat.").

SS197922Peaaegu Panteoni kõrval asub Piazza della Minerva, kus on Bernini elevandi-ja-obeliskiskulptuur. Elevant sel kujul on tuntud kui porcini – seake – rahvajuttude järgi ei teadnud või osanud Bernini elevantidest inspiratsiooni leida ja modelleeris kuju sea järgi. Kahtlemata on lausa ülimalt südamliku sõjaelevandi kujul ebanormaalselt pikk lont.

Minerva väljaku ääres on ka Santa Maria sopra Minerva, ainus gooti stiilis kirik Roomas. Sisse pühitsetud juba 1370. aastal, ehitati see (taaskord) SS197927Vana-Rooma templi varemetele – tollal arvati, et see tempel oli pühendatud Minervale (Kreeka Athena), kuid tegelikult oli see pühendatud hoopiski Egiptuse jumalannale Isisele.

Samas basiilikas ütles Galileo Galilei 1633. aastal lahti oma inkvisitsiooni poolt vääraks tunnistatud ideedest. “Eppur si muove”.

Kui väljast on ehitis üsna mittemidagiütlev (nagu paljud Rooma kirikud), siis seest on tegemist avara ja suursuguse hoonega.SS197941 Muude kunstiväärtuse kõrval on see koduks Michelangelo Jeesusele – algselt alasti kujuga, millele väärikuse andmiseks sai keegi kaheldava väärtusega ülesande genitaalid pronksiga üle plätserdada.

Edasi läksime väikeste kõrvalpõigetega Altare della Patria – “kodumaa altari” – juurde. See on kahekümnenda esimesel poolel ehitatud SS197970tõsiselt jube monstrum, mis domineerib tervet Rooma kesklinna, varjates nii ära Kapitooliumi mäe kui ka vaate Colosseumile. Lisaks hävitati seda ehitades hulgaliselt antiikvaremeid.

Ehitist ei salli ka roomlased ise, hüüdes seda põlastavalt “pulmatordiks” ja ristides ka veel teiste, mitte nii viisakate nimedega.

Otse “pulmatordi” taga on Kapitooliumi mägi, üks Rooma seitsmest künkast. Selle tipus on Michelangelo kujundatud väljak koos kolme paleega.

Üks neist on Senaatorite palee, Palazzo del Senatore.SS198001Selle pildi pealt võib näha Rooma jaoks väga tüüpilist stiili. Hoone esikülg on kaunistatud valge marmoriga, seda kaunistavad Michelangelo poolt disainitud trepid, kaunid kujud ja purskkaev.

SS198028Hoone küljed on aga räämas tellistest, sajandite jooksul on neile sadestunud paks kiht mustust. Ilmselt kedagi ei huvitanud, kuidas nende majad nägid külje pealt välja – külalised said imetleda kaunist esikülge, kuid muud nägid vaid teenijad.

Selliseid ehitisi on Roomas kümneid kui mitte sadu. Imekaunis fassaad, imeline sisemus… kuid küljed on sellised, et Tallinnas kästaks majaomanikul koheselt hoone korda teha.

Kapitooliumi mäe taga on Forum Romanum – keskajal meetrite paksuse jäätmete kihi alla mattunud Vana-Rooma kesklinn, ehk see kuulus Foorum. Võib vaid ette kujutada, kui elegantne see peente sammaste ja suurte ehitistega linnasüdamik oli.

SS198057SS198063Edasi läksime väikeste kõrvalpõigetega San Pietro in Vincoli (Peetrus ahelates) kirikusse. Väljast on see hoone üpris tähelepandamatu, seest aga suur ning ilus. Samuti oli see üks hämaramaid nähtud kirikuid, kuid peab ütlema et sellele basiilikale hämarus sobis.

Nime on see juba viiendast sajandist pärit kirik saanud oma väidetavate Peetruse ahelate tõttu, mida iga huviline vaadata saab.

Paarist ketijupist oluliselt huvitavam on aga Michelangelo sarviline Mooses. Sarved olid tol ajal kujudel pühaduse märgiks – ja ilmselt oli ka kunstnikul lihtsam kujutada sarvi, kui halot.

SS198085Basiilikas on ka teisi huvitavaid kunstiteoseid, näiteks ülidetailne surmaingel (vasakul).

—-

Ning see on siis selleks korraks Itaaliast kõik. Tagasiteest võib vaid mainida kauneid Alpe ülelennul ja et Amsterdami lennuväljal oodates lugesin läbi Richard Dawkinsi raamatu Greatest Show on Earth, mida ma kõigile soojalt soovitan.

Bongiorno!

2012-04-12

Itaalia. 18. märts: Bologna

Filed under: Reisid — Sander @ 13:32:00

SS187768SS187755

Enne Firenzest ära sõitmist käisime Michelangelole pühendatud väljakul, kus asub ka Taaveti pronkskoopia. Sealt avaneb fantastiline vaade Firenze kesklinnale, mis öösiti olevat veelgi parem. Kahjuks oli ilm sel hommikul üsna udune, nõnda et häid pilte ei saanud.

Suveniiriputkades müüdi ka selliseid lõbusaid Taaveti-teemalisi boksereid (vt paremal). Tagantjärele on täitsa kahju, et ma neid omale ei ostnud. Lisaks olid saadaval ka samateemalised köögipõlled.

Ostsin sealt siiski kaks T-särki, osalt seetõttu et puhtad särgid kippusid otsa saama. Ühel särgil Vitruviuse mees ja teisel Aadama loomine. Viimasega sarnane särk mul tegelikult oli – aga sel on jumal asendatud tõeliselt jumaliku olevusega.

Teel Bolognasse sõitsime üle Apenniinide, kus madalad pilved olid eristamatud udust.

Bologna

OudekkiLooneBolognas olid usinad eestlased organiseerinud Itaalia eestlaste kokkusaamise – või noh, õigem oleks öelda, itaallastega abiellunud eestlannade kohtumise. Oma blogis on sellest kirjutanud üks korraldajatest Sirli, teine korraldaja oli Oudekki Loone (paremal).

Alguses sõime pikalt-pikalt traditsioonilist Bologna toitu, millest enamus oli tõesti hea. Polenta, mis on põhimõtteliselt maisipuder, kohalikud singid ja nii edasi.

Alles pärast kolme saime linnaekskursioonile – muidu poleks see probleem olnud, aga meie seltskond pidi veel samal päeval ligi nelisada kilomeetrit tagasi Rooma sõitma. Ilusa laulva itaalia aktsendiga tegi Oudekki meile väga huvitava ja detailse lühikese linnaekskursiooni, suur tänu selle eest!

Bologna mulle meeldis, samamoodi nagu Firenzegi. Linn oli puhtam, tänavail nänni pähe määrivaid musti oli vähe, oli isegi autojuhte kes suunatuld kasutasid. Mõnes mõttes meenutas vana ülikoolilinn Bologna samuti ülikoolilinna Tartut.

Loomulikult, paari tunniga saab vaid kiire ülevaate – ka Bolognas võiks palju-palju pikemalt olla ning palju-palju rohkem näha.SS187810

Bologna peaväljakul asub maailma suuruselt kuues kirik, San Petronio Basilica. Gooti stiilis basiilika oli Santa Maria degli Angeli e dei Martiri kõrval üks ilusamaid kirikuid sel matkal. Mingil põhjusel oli ses basiilikas pildistamine keelatud, mis tundus üpris arusaamatu. Salakesi sai siiski päris mitu pilti tehtud.SS187821

Tõeline Bologna patrioot Oudekki rääkis ja näitas meile paljutki, kuhu “tavalised turistid” ei satu – näiteks tänaval müüris olev auk, kust sai pilku heita (praegu tühjale) kanalile. Nagu selgus, Bolognas on palju kanaleid, neist enamik täies ulatuses maa all – veega täituvad need vaid siis, kui mägedest lumesulamisvesi alla jõuab.

Oluliselt masendavam oli kuulda 1980. aasta pommist Bologna raudteejaamas mis tappis 85 inimest, sealhulgas palju lapsi ja noorukeid. Ehkki terroristid saadi küll peagi kätte, siis täit selgust ses asjas ei ole – tugevad kahtlused on Itaalia salateenistuste seotuses terrorismiaktiga.

Mõrvatute mälestuseks on pommi lõhkemise kohas, Bologna rautejaama seinas, sellest tekkinud auk ning lohk põrandas. Ka on üks kahest tänavapoolsest kellast, mis plahvatuse ajal seisma jäi, alaliselt näitamas pommi lõhkemise aega, 10:25.
SS187836
Sõitu tagasi Rooma alustsime alles veidi enne seitset. Koos pausidega viis tundi pimedas kestnud sõit oli väsitav, hoolimata sellest et mina roolis ei olnud.

2012-04-11

Itaalia. 17. märts: Firenze

Filed under: Reisid — Sander @ 13:29:00

SS177652SS177661

Sõidul Roomast Firenzesse oli huvitav näha Itaaliat väljaspool linnasid. Kalju otsas olevatest keskaegsetest linnakestest kuni imepisikeste põllulappideni. Väga palju oli tühje, mahajäetud elumajasid – ilmselt ka Itaalias kolivad inimesed järjest rohkem linnadesse.

Kindlasti kuluksid ka Eestis ära taolised kiirteed, vähemalt Tallinn-Pärnu-Riia, Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu suundadel. Ma oleks isegi nõus mõistlikus suurusjärgus teetolli maksma, kui selle eest saan rahus sõita ühesuunalisel mitmerajalisel teel 150 km/h. Korralikust kiirrongiühendusest pole vist mõtet isegi rääkida…

Esimene asi, mida Firenzesse jõudes tegime, oli lõunatamine. See oli ka esimene hea (ja väga hea!) pitsa Itaalias, mida ma sain. Väidetavasti kohalikud ütlevad, et Rooma toit pole suurem asi, kui ei tea kindlaid, hea kvaliteediga söögikohti. Minu kogemuse järgi võib see tõesti nii olla, suvalise Rooma kohviku toit on nõrgem, kui suvalise Eesti kohviku toit.

SS177685Edasi liikusime Firenze toomkiriku juurde. Alustati selle ehitamist juba 1296. aastal, kuid lõpetati alles 1436. Vasest risti ja kera paigaldamisel kupli tippu 1469. aastal osales noor õpipoiss nimega Leonardo da Vinci.

Gooti ja renessansi stiile segav katedraal on seest veelgi majesteetlikum, kui väljast, eriti järgmisel päeval peale Vatikani ülekaunistatud kirikuid. Puhtad ja selged jooned jätavad ruumist avarama ja avatuma mulje, puudub hingemattev detailide üleküllus. Suured sambad lisavad muljed võimsusest.

SS177683Otse toomkiriku ees on kuulus Firenze ristimiskirik oma Ghiberti ustega (vasakul), mida Michelangelo nimetas paradiisiväravateks, ja kõrval mitte vähem kuulus Giotto kellatorn (paremal).

Ristimiskirik on märksa vanem, kui katedraal, olles valminud juba üheteistkümnendal sajandil. Legendi järgi olevat see ehitatud Vana-Rooma Marsile pühendatud templi jäänustele, kuid väljakaevamistel on selgunud, et enne praegust kirikut oli seal hoopiski vanem, neljandal sajandil ehitatud kirik – ja enne seda vaid linnamüür kaitsetorniga.

Edasi liikusime väikeste kõrvalpõigetega Palazzo Vecchio ehk raekoja juurde. “Vecchio” ([ˈvɛkkjo]) tähendab lihtsalt vana, ehk siis “vana palee”. Selle juures asub teadagi Michelangelo “Taavet” – või õigemini, Taaveti koopia, mille ees seisavad sajad ja sajad turistid.

SS177712Tegelikult on kahju, et Taavet kogu tähelepanu omale saab. Kohe kõrval asub ju võimsate kaartega Loggia dei Lanzi, mille kujugaleriis on mitte vähem mõjusaid ja kuulsaid kujusid, näiteks Benvenuto Cellini Perseus Meduusa peaga, mille loomine kunstnikul ligi kümme aastat võttis.

Kohe raekoja kõrvalt algab Uffizi galerii (== offices, kontor), Läänemaailma vanim ja tuntuim kunstimuuseum. Kahjuks seekord sinna sisse ei saanud – ajapuudus ning olin kusagil ka oma jalale vähe viga teinud. Loodetavasti kunagi saan veel Firenzesse, vaadata on ju seal veel palju-palju.

SS177726Uffizi kõrval on Arno jõgi, ja veidi eemal Ponte Vecchio (“vana sild”), mis ehitati praegusel kujul 1345. aastal. Tähelepanuväärne on sild selle poolest, et sillal on veel tänapäevalgi poed – nii nagu see oli kombeks keskajal mitte ainult Itaalias, vaid kogu Euroopas.

SS177745Algselt olid sillal lihunikud ja parkalid, kuid 16. sajandil ei kannatanud linnavalitsejad enam haisu välja ja lubasid sinna vaid kullasseppade poode. Nii on seal juveeliärid ka tänapäeval.

Edasi läksime Santa Croce kiriku juurde. Huvitav oli näha, kuidas kiriku kõrval kitsas tänavas – umbes nii laias kui meie Müürivahe, või isegi veidi kitsamas – sõidab liinibuss. Hea, et Tallinnas pole vanalinna pandud busse käima – niigi halb et seal nõnda palju autosid on.

Edasi läksime väikeste kõrvalepõigetega tagasi hotelli. See oli meeldejääv oma mikroskoopilise dušinurga poolest, kus veel lisaks kraani käepide ära tuli ning dušš hoidikus ei seisnud. Lisaks oli tuba otse tänava ääres, see öö eriti hästi magamine ei õnnestunud.

Järgmine lehekülg »

Create a free website or blog at WordPress.com.