…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2012-04-10

Itaalia. 16. märts: Vatikan

Filed under: Reisid — Sander @ 12:20:00

SS167427

Vatikan on teadagi “riik linna sees”. Ja nagu enam-vähem kõik turistid alustasime ka meie Peetri väljakult, mille obeliski otsas olevas pallis olevat legendi järgi Gaius Julius Caesari tuhk, ja rist sisaldavat osasid “tõelisest ristist”.

SS167442Taaskord, õnneks ei olnud turismihooaeg veel pihta hakanud ja nõnda saime üsna kiirelt Peetri kirikusse. Selle jäetud mulje oli muidugi uskumatu, tegemist on ju suurima kristliku pühakojaga maailmas. Nagu ka eelmise päeva kohta märkisin, piltidest ei saa aru kui suured tegelikult need katedraalid on.

SS167445Basiilika sisemus on täis kunstiteoseid, millest kuulsaim on kahtlemata Michelangelo Pieta, ainus töö mille meister (vihahoos) signeeris – tegu, mida ta hiljem olevat kahetsenud. Võrrelge seda meie aja noorkunstnikega, kelle maalide juures signatuur on sageli kõige silmatorkavam detail. Samas, kui ei ole Leonardo või Michelangelo kunstnikuoskusi, siis ongi ehk reklaami tegemine olulisem kui kunst.

Kunsti ja kunstilisi detaile on Peetri kirik täis sel määral, et see muutub lihtsalt taustaks. “Ah, jah, järjekordne imepärane marmorist kuju…”. Less is more, tahaks öelda.

SS167466Kiriku kuppel on tõeline ime – eelkõige just seetõttu et see valmis 16. sajandil. Ilma kraanade, tõstukite ja veomasinateta. Selgelt on näha Panteoni kupli mõju kujule ja kaunistustele.

Vatikani muuseumid

Meeldivalt saime Vatikani muuseumidesse sisse ilma igasuguse ootamiseta. Küll on aga kahju et me pidime osa seltskonna soovil neist sisuliselt läbi jooksma. Tegemist on ju ühega maailma suurimatest muuseumitest, kus võib veeta päevi – kui mitte nädalaid, ikka leides uusi kunstiteoseid, mida imetleda.

SS167563Laokoon, mis oli üldse kõige esimene kuju Vatikani muuseumis, on väga muljetavaldav. Kuju sisemine pinge, eri suunadesse pööratud õlad ning puusad (mis kahtlemata koos Belvedere torsoga oli inspiratsiooniks Michelangelole, kelle kujude enamikul on sarnane vöötmete ristumine. Huvitava faktina, välja on pakutud et tegemist on üldse Michelangelo tehtud võltsinguga). Ning lihtsalt ka selle kuju detailirikkus – tegemist ei ole ju vahast vormitud ja hiljem pronksi valatud skulptuuriga – ei, see on meisli ja haamri abil marmorist välja raiutud, tõsi küll, mitmest erinevast marmoriplokist.

SS167597Muuseumist läbi tormamisel õnnestus teha väike paus kuulsates Rafaeli saalides. Uskumatuna tundub, et selliste meistriteoste eesmärgiks oli lihtsalt paavsti vastuvõturuumide ja kabineti seinte-lagede katmine.

Peagi jõudsime Sixtuse kabelisse. Peab ütlema, et pärast Peetruse basiilikat tundus kabel üsnagi väike – aga kui hakata mõtlema, et selle lae maalis Michelangelo üksinda, ning see võttis neli aastat… Juba üles, omaenda disainitud tellingutele ronimine iga hommik pidi võtma korralikult aega; krohvi, värvi ning töövahendite üles-alla vedamisest rääkimata.

SS167609Ning lagi ise on loomulikult võimas oma maalide ja detailsuse poolest. Kuulsaim osa laest on loomulikult Aadama loomine. Palju on räägitud mille seest jumal Aadama poole küünitab – riidekalts, emakas, merikarp, neer – kuid peab ütlema, et kõige tõenäosem tundub ikkagi inimaju. Ilmselt otsustas Michelangelo visata väikese krutski ja maalida otse Vatikani südamesse, kuidas jumal on pärit inimese mõistusest, ehk teisisõnu, väljamõeldis.

Nii Sixtuse kabeli maalid kui ka Rafaeli saalid on hiljaaegu restaureeritud. Nüüd on võimalik näha kui eredad olid tegelikult renessansimeistrite maalid – tuhmuv ja tumenev lakk ning nõgi õlilampidest olid need väga tumedaks teinud. Ilmselt ka kolmanda renessansi suurmeistri – Leonardo da Vinci – maalid olid omal ajal palju heledamad. Hiljuti restaureeritud koopia Mona Lisast, mis maaliti umbkaudu samal ajal kui originaal, on samuti heledate erksate värvidega, mitte pastelne ja ähmane.

SS167622Viimase detailina – juba väljumisel – leidsin veenva tõendi et Vladimir Putin oli, on ja jääb. Kuidas muidu seletada ilmselgelt tema kujutist Vana-Rooma skulptuuril? Tõsi küll, juukseid on kahe aastatuhande jooksul tõesti vähemaks jäänud, keskiga on kätte jõudnud.

Üldmulje Vatikani muuseumidest on muidugi vapustav. Sellisel tasemel selline kontsentratsioon kunsti… paneb mõtlema, et mida me oma pisikese Kumuga siin üldse kekkame.

Ning millised summad on olnud paavstil kulutada ehitistele ja kunstile, sellal kui suur osa Euroopast kui mitte otseselt ei nälginud, siis vähemalt elas vaesuses? Reaalseid hinnangud Vatikani koguvaradele ei ole olemas. Pole isegi teada, milliseid kunstiteoseid ja dokumente Vatikani arhiivid sisaldavad. Nagu on öeldud, tegemist on maailma rikkaima kompaniiga.

Kindlasti oleks tahtnud palju-palju rohkem aega Vatikani muuseumides veeta. Loodetavasti õnnestub mul sinna elu jooksul veel sattuda.

About these ads

1 kommentaar »

  1. Another nice article on your trip. Love the Putin reference and image. heh

    kommentaar kirjutas M. — 2012-04-10 @ 19:26:58 | Vasta


Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

The Rubric Theme. Blog at WordPress.com.

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 70 other followers