…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2010-06-11

Dollhouse

Filed under: Filmid — Sander @ 12:10:02
Tags: ,

Dollhouse_logo

Olin Dollhouse vaatamist plaaninud juba ammu – ikkagi Joss Whedoni tehtud sari. Aga ikka oli midagi muud ees, midagi teist vaadata – kuid nüüd vaatasin lõpuks ta ära. Ainult 27 episoodi ju ka.

Ah jaa – kohustuslik spoiler-hoiatus edasise blogiposti kohta.

Dollhouse sai alguse, kui Whedon ja Eliza Dushku käisid koos lõunal, arutamas ideed sarjale, mille staariks Dushku saaks. Nii ongi Dushku sarjas esimest viiulit mängiv – nii staar kui ka produtsent. Tundub, et Joss Whedon ennast eriti sarja tegemisse ei seganud – eriti viitab sellele terve ports nõrga skriptiga episoode mõlema hooaja keskel.

Sarja keskseks ideeks on suurkorporatsiooni poolt loodud tehnoloogia, mis võimaldab inimeste ajju kanda kas teise isiksuse või soovitud kombinatsiooni isiksustest. See võimaldab minutitega luua superhäkkeri, tuumafüüsiku, spiooni – või ka armukese, kes tõeliselt sind armastab. Korporatsioon rendib sinu soovitud isiku sulle päevaks-paariks kalli raha eest – ja loomulikult pead sa tundma õigeid inimesi, et sind üldse jutule võetaks.

Dollhouse_CastDollhouse on maja, kus elavad nukkudeks hüütavad väljarenditavad inimesed. Korporatsioon hüüab “tühje” isikuid aktiivseteks (active), Dushku ongi üks nendest nukkudest – raskes olukorras tegi ta viieks aastaks lepingu, et tema algne isik salvestataks kettale ja keha renditakse soovijatele nukuna välja.

Dushku ongi minuarust sarja kõige nõrgem osa – ei tema ise ega ka tema tegelane, active Echo, ei vea nendele langevat raskust ära. Kuivõrd Dushku käes oli sarja tegemisel jäme ots, siis tundub et päris mitmed seeriad ongi vaid selleks, et ta saaks demonstreerida enda näitlemisoskust jälle mõne teise tegelasena.

Dushku puudujääke kompenseerib aga märgatavalt ülejäänud näitlejaskonna tugevus. Enver Gjokaj ja Dichen Lachman (nukud Victor ja Sierra) teevad suurepärased rollid, eriti Enver Gjokaj. Ilmselt seda tunnetati ka sarja stsenaristide seas, sest nende osa kasvab järjest, tõenäoliselt ka rohkem kui alguses plaanis oli.

DushkuNukumaja pidajatena teevad tugevad rollisooritused Harry Lennix (Boyd Langton) ja Olivia Williams (Adelle DeWitt). Geenius Topher Brink (Fran Kranz) käib alguses närvidele – osaliselt kuna tema väljanägemine, miimika ja käitumine on äravahetamiseni sarnased kunagi Buffy vastaseks olnud Warren Mearsiga (Adam Busch). Närvidele käimine on tõenäoliselt ette planeeritud, kuna edaspidi muutub ta märksa talutavamaks ja sügavamaks.

Algselt nukumaja uuriva FBI agendi Paul Ballardina teeb samuti kena rolli Tahmoh Penikett (ei, ta ei ole ka perekonnanime arvestades eestlane). Parema, kui tema rolli alusel Battlestar Galacticas oleks võinud arvata.

Siiski sellest heade näitlejate ja rollide kambast ei piisa sarja heaks tegemisest. Ilusa välgatuse teeb Alan Tudyk, mu ammune lemmik, “halvale teele” läinud nuku Alphana, teise välgatuse taga on samuti alati suurepärane Summer Glau. Tudyku ilmumine elavdas sarja, kui ma esimese hooaja lõpupoole juba plaanisin isegi vaatamist pooleli jätta.

Kokkuvõtteks: Suhteliselt meh. Mõned ilusad ja meeldejäävad ideed, palju ilusaid rollisooritusi, väga palju nõrkasid episoode, võimatult halb algus/lõpumuusika. Mu arvamus Dushkust langes kolinal. Kohe pärast viimast episoodi vaatasin ära Whedoni miniseriaali Dr. Horrible’s Sing-Along Blog, mille kokku 42 minutit kolmes episoodis jättis oluliselt parema mulje kui Dollhouse 27 42-minutilist episoodi.

2 kommentaari »

  1. Alpha oli minu meelest väga hea, teises hooajas on teda rohkem. Samuti meeldis mulle ilgelt kogu asja lõpuidee, mida Victor esindas, mul oli nii kahju, kui ta “normaalseks” hakkas. Ei olnud ma rahul. Tavainimesena ei ole ta pooltki nii seksikas. Aga sari oli jah täpselt selline, nagu minu jaoks on True Blood – vaatad ühe-kahe karakteri pärast, kes sulle meeldima on hakanud ja kellest rohkem teada tahaks, mitte selle pärast, et sari tervikuna sind kaasa haaraks. Ehk siis vaatad, aga lõpuks on ikka veits sitt maitse suus.

    kommentaar kirjutas Rents — 2010-06-11 @ 16:50:00 | Vasta

  2. Eliza Dushku jäi juba Buffyst negatiivselt meelde: akrobaatika oli Faithil parem kui Buffyl, aga kõiges muus jäi ta alla, eriti näitlemisoskuses. Olgu, ingli-David ei osanud ka Buffys näidelda, aga hiljem on ikka mingid oskused omandanud. Dushkuga nägin ma aga sarja «Tru Calling» ning see oli sedavõrd kehv, et ma viitsinud esimesest kahest osast edasi vaadata… tänu sellele on ka «Dollhouse» siiani vaatamata.

    kommentaar kirjutas Ulmeguru — 2010-06-11 @ 21:44:02 | Vasta


RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.