…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2010-05-19

Rant: Eesti riigi infosüsteemidest vajalikku infot jahtimas

200px-Coat_of_arms_of_Estonia.svg Leidsin, et Wikipedias on Eesti looduskaitsealade template ja nimekiri päris vananenud. Lihtsalt on lisandunud uusi kaitsealasid, pindalad ja staatused on muutunud. Otsustasin siis need mõlemad uuendada – ei tohiks ju olla kuigi keeruline võtta meie E-stonias need andmed võrgust ja sobivasse formaati lükata.

Statistikaaamet? Seal on mulle vajalik info olemas… kuid pärit aastast 2003. What gives?!

eesti.ee.logo.cropped Alguses ei leidnud ma ühtegi sobivat andmekogu. eesti.ee’s on ainult üldsõnaline jutt, “Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks.” Täiendava otsimisega leidsin lehe Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA. Pane see leht nüüd kohe omale järjehoidjatesse, see tundub ainuke koht olevat, kus avalikult mingit moodigi riigi infosüsteemide kohta teadmisi saab. Miks ei ole olemas avalikku wiki-laadset lehte, kuhu ID-kaardiga sisse loginud saaksid koodinäiteid jm lisada?

kkr.logoSealt leidsin Eesti Looduse Infosüsteemi ehk EELIS’e ja Keskkonnaregistri avaliku teenuse. Kuid mõlemad tunduvad olevat n-ö lõpptarbija teenused, ehk tegelikult normaalses formaadis andmeid ei saa. Leidsin isegi mingi salapärase Keskkonnaregistri WSDL’i, kuid selle taga teenust ei õnnestunud mul leida, võimalik et iseenda rumaluse tõttu.

Huvitav, kas keegi tõesti siiani teeb avalikke registreid ja andmekogusid, millel puudub võimalus veebiteenuste abil infot pärida? Või on maniakaalsed ametnikud leidnud, et info ei tohi olla lihtsalt päritav? Mul on üsna ükskõik mis tüüpi veebiteenus on ja kuidas seda pärida – SOAP, REST, XML-RPC, OData, mida iganes – aga andke mulle andmed kätte lihtsalt ja töötlemiseks sobivas formaadis.

Nii tundubki praegu olevat ainuke võimalus võtta Keskkonnaregistri koostatud HTML ja parsida sealt välja mulle vajalik info. Õnneks on olemas projektid nagu HTML Agility Pack, mis seda oluliselt lihtsustavad. Või teab keegi targem vastavate teenuste asukohti ja kirjeldusi?

Aranea Web Framework[13] Omaette teema on Aranea Eesti riigiveebis. Ma ju tean, et Webmedia võidab enamiku riigihangetest, aga kas tõesti peab alati Aranead kasutama? Või ei ole probleem Araneas vaid arhitektuuris ja arendajates?

Kõike üritatakse sessioonis hoida. Mitte millelegi ei anta ligipääsu läbi aadressiribal näidatava URL’i – alati tuleb anda “Viide sellele lehele” ning vähemalt Keskkonnainfo lehel see funktsionaalsus enamasti ei tööta, rääkimata inimsõbralikust ja otsimootori-sõbralikust REST-stiilis aadressist. AJAX’iga tõmmatakse taustal terve leht, samal ajal layerit “Oota” näidates. Kui alustada pikka ja aeglast otsingut ning see katkestada, siis tagasitulles leitakse otsing sessioonist ning alustatakse seda automaatselt uuesti. Riigikeskkondades tuhnides olen saanud kümmekond viga – ning seejuures näidatakse infot, mida tavakasutaja kindlasti ei peaks nägema, “org.araneaframework.core.NoSuchServiceException: No such service 'Service 'zSDtoGTb' was not found under…”. Keelestringide asendus ei tööta igal pool. Süsteemi kiirus varieerub laiades piirides, olles sageli võrreldav ülesmäge roomava teoga.

Kas tõesti puuduvad riigi standardid, mis ülalpool kirjeldatud olukorda aitaksid vältida? Ma tean, et ma olen kusagil (RIA kodulehel?) mingeid alusdokumente kunagi näinud.

7 kommentaari »

  1. Odavaim pakkumine garanteerib kõige kehvema tulemuse. Kahjus riigihangete seadus on selline et 99% juhtudest võidab odavaim pakkumine, kui tegemist pole just ilmse dumpinguga.

    Lahendusi on, kuid kõigil on oma miinused. Näiteks võiks IT riigihangete aluseks olla eelnev eksperthinnang mahtude osas ja hindav ekspert peaks olema riigi palgal. See hinnang mitmelt eksperdilt moodustab nö reference pakkumise. Pakkumine, mis on sellele kõige lähemal, st kõige realistlikum, saab lisapunkte. Pakkumised mis on sellest tugevasti alla või üle saavad miinuspunkte. Miinuseks on see, et ekspert võib olla kinni makstav. Ka seda riski saab hajutada. Kuid ilma mõõdupuuta, millise ressursi eest võiks normaalse süsteemi saada jääbki eesti IT kahte jalga lonkama.

    Üks probleem on ka see, et see, kes tarkvara kirjutab, või pigem tema projektijuht on huvitatud kliendi hetke ajel tekkinud nõudmiste täitmisest et klient täna õnnelik oleks, see kas asi ka reaalselt toimib jääb õhku. On seda oma silamga nähtud kui kui üle antakse täeiesti kasutuskõlbmatu süsteem, ja süüd jätkub mõlemale poolele sest klient on tegelenud vormide väljanägemise pisidetalide vanast süsteemist kloonimise organiseerimisega, et kontoritäidid ei ehmataks, selle asemelt hinnata kas süsteem ka andmekoormusele vastu peab või kas lahendus ka mõistuspärane ja hallaatav on ja arendaja on lubanud sellisel asjal aastaid toimuda.

    Riigihangete vastuvõtmisel võiks ka üks sõltumatu ekspert osaleda, kes on see patuoinas kes saab öelda et a, b ja c pole aksepteeritavad, ei vasta IT heale tavale ja sellist p**** vastu ei võeta ja kui pask vastu võetakse on see ekspert kohustatud vastama, miks sellist asja lubati ja mis toimub, st heakskiidu eest mingil viisil vastutama.

    kommentaar kirjutas Analüüütik — 2010-05-19 @ 12:55:22 | Vasta

  2. Tegelt võibolla ei olegi probleem, kui selline peidus hangete taga, vaid selle taga, et riiklikult infosüsteemide arendamist koordineeriv institutsioon ei ole kokku istunud ja välja töötandu skeemi, kuidas eksponeerida miskit andmekogu või teenust avalikkusele. Täiesti loomulik on see, et hanke võitnud arendaja kasutab raamistikke ja protokolle, mida ta tunneb ja mis temale konkreetselt kasulik. Kes seda ei teeks? Selle asja nimi on ressursi kokkuhoid.
    Ehk siis antud juhul ei saa süüdistada arendajat, vaid siiski töö tellijat, kes ei kirjuta ette reegleid piisava täpsusega. Ja tööt tellijaks ei pea ma hetkel mitte projektijuhti N riigiasutusest M, vaid siiski riiki, kui tervikut. Ainuke korrektne andmekogu eksponeerimise mehhanism, mis praegu toimib, on X-Tee. Samas, tõesti oleks vaja standardiseeritud interfeisi ka tõesliselt avalikele teenustele. Sest iga asja jaoks X-Tee juurutamine ei ole just väga rentaabel ettevõtmine. Kaasnevad totrad lisakulud ja vaevanägemine.

    kommentaar kirjutas margus — 2010-05-19 @ 13:49:18 | Vasta

  3. … ja samas vabandan eelmise postituse kirjavigade pärast. väga kiiresti sai kirjutet…

    kommentaar kirjutas margus — 2010-05-19 @ 13:50:54 | Vasta

  4. Riigipoolt tellitud projekti kontaktisik või projektijuht on enamasti siiski ametnik ja tööl selle asutuse palgal, kes antud süsteemi tellib ning ei pruugi omada ei erilisi IT-valdkonna teadmisi ega tunda isegi tellitava süsteemi äriloogika nüansse. Seega olles ise mõnda riiklikku infosüsteemi arendanud, puutun ma tellijaga tulemust analüüsides pigem kokku küsimustega, kas see nupp ei võiks olla roheline ja 10 pikslit vasakul kui analüüsiga, mida see süsteem tegelikult teeb või miks on arendamiseks valitud just need tehnoloogiad. Kõige esimeses kommentaaris ära toodud riigi palgal oleva eksperdi hinnangu probleemiks (ja see idee mulle tõesti väga meeldiks) on see, et riigil lihtsalt pole sellist IT kompetentsi ega ka raha sellise tasemega arhitekte/analüütikuid oma palgal hoida.

    kommentaar kirjutas Liisi — 2010-05-21 @ 09:35:59 | Vasta

  5. Jätkuks eelmisele jutule – nendele minu arendatud süsteemidele ja ilmselt ka kõigile teistele telliti riiklik audit ja see oli pehmelt öeldes BS. Näha oli, et oli võetud mingisugune malldokument, sinna pandud meie süsteemi kohta käivad märksõnad, aga läbiviijad ilmselgelt polnud vaevunud isegi elementaarse funktsionaalsusega ja äriloogikaga tutvuma ja väärtuslikku tagasisidet praktiliselt polnudki.

    kommentaar kirjutas Liisi — 2010-05-21 @ 09:38:01 | Vasta

  6. Mulle meeldib idee, et on ekspertide nõukogu, kes ütlevad umbkaudse maksumuse – ja valitakse firma, kes pakub antud hinnale kõige lähedasemat. Või valitakse välja edasiseks läbirääkimiseks n firmat, kes pakuvad lähedast hinda.

    Kindlasti võiksid olla olemas usability ja andmekogu avaliku eksponeerimise kohustuslikud nõuded. Samuti mingid üldised disaini ja arhitektuuri põhimõtted. Otsisin ja midagi sellist RIA kodulehelt küll ei leidnud.

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2010-05-25 @ 12:25:30 | Vasta

  7. Ekspertide nõukogu hinna järgi teostajate valimine ei parandaks midagi. See annaks lepingu pakkujale, kes lihtsalt oskab ekspertide nõukogu arvamust kõige lähemalt ära arvata, mitte sellele, kes teeb parimat tööd.

    Põhiprobleem riigihangetega tarkvara tellimises on see, et tegu on fikseeritud nõuete ja tasuga lepinguga. Sellises olukorras saab tellija täpselt miinimumi, mida ta küsis, mitte seda, mida ta tahtis. Fikseeritud lepingud annavad häid tulemusi ainult siis, kui tellija teab täpselt mida ta tahab, ja oskab seda ka detailselt kirjeldada. Kui riigihanget koostab mõõdukate IT teadmistega ametnike komisjon, siis ei tuldagi selle peale, et lepingusse kirjutada nõudmisi usability, andmete avalikustamise, kasutajate arvu tipphetkel päringutele vastamise kiiruse, ja teiste peidetud vajaduste kohta.

    Vaja pole mitte ekspertide nõukogu hinnaarvamust, vaid riigi poolel ekspertide abi tellimuse kirjeldamises. Kust selliseid eksperte leida, on eraldi küsimus. Eesti on liiga väike, et leida täiesti erapooletut tarkvaraanalüüsifirmat, ja riigiametite palgad on liiga paindumatud, et võimekaid IT projektijuhte või analüütikuid ligi meelitada.

    —-

    Samas ka üks majandusfilosoofiline küsimus: milline on riigi infosüsteemide piisavalt hea tase? Põhimõtteliselt on võimalik palgata eesti tipptegijad looduskaitsealade infosüsteemi või paadiregistrit arendama, aga kas see on üldse mõistlik? Ka minu arust on paljud infosüsteemid tülikad kasutada, aga nende suurepäraseks avatud andmetega web2.0 leheks muutmisel ei pruugi olla majanduslikku mõtet. Parem on, kui me ei raiska riigi raha ja parimaid spetsialiste väikese elanikkonnaga riigi vähekasutatavate veebilehtede peale, vaid innustame neid uusi ülemaailmseid sadade miljonite kasutajatega ettevõtteid looma. Sealt sündiv väärtus on suurem, kui mõne registri usability tõstmine.

    Ma arvan, et parim lähenemine oleks midagi http://data.gov ja http://data.gov.uk laadset, kus riigiametid avaldavad oma andmed avatud formaadis, ja jätavad nende analüüsimise ja kasutajaliideste tegemise vabatahtlikele entusiastidele. http://poliitik.eu/ on üks selline näide entusiastide infosüsteemist.

    kommentaar kirjutas mattias — 2010-06-06 @ 17:21:12 | Vasta


RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.