…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2010-02-15

mp3, muusikatööstus ja tulevik

Filed under: Isiklikud,Muusika — Sander @ 14:16:19

Allpool on minu 2002. aastal Arvutimaailmas ilmunud kirjutis. Huvitav on lugeda kuidas mitmedki ennustused on möödunud kaheksa aasta jooksul täide läinud või minemas – näiteks väiksemate plaadifirmade esiletõus ja proportsionaalselt suurem tulu esinemistest.


Alguses olid vaid piraatlindid. Nende kvaliteet oli kehv ja halvenes iga kopeerimisega. Siis tulid kaheksakümnendatel kasutusele CD–d ja kohe ilmusid ka piraatCD–d. Muusikatööstusel polnud veel põhjust eriti muretseda — ehkki piraatplaatide helikvaliteet ei jää kuidagi alla originaalile, oli nende valmistamiseks vaja küllaltki kallist tehnikat.

napster-logo-718698-thumb-295x282 1987. aastal hakkas Fraunhoferi Instituut Saksamaal välja töötama audio pakkimisalgoritmi, millest sai lõpuks mp3 (ISO–MPEG Audio Layer–3). Esimene mp3–sid mängiv programm ilmus 1990–ndate alguses ning jäi pea täielikult tähelepanuta. 1997. aastal ilmus AMP MP3 Playback Engine, millele aasta hiljem loodi Windowsi graafiline kasutajaliides. WinAMP oli sündinud.

Alguses toimus väheste fännide poolt loodud mp3–de vahetamine IRC–i (Internet Relay Chat) ja FTP–serverite vahendusel. Muusikavalik oli niru, lugude otsimine ja tõmbamine üsnagi vaevarikas.

Jaanuaris 1999 alustas 18–aastane üliõpilane Shawn Fanning tööd mp3–de jagamiseks ja tõmbamiseks mõeldud programmi kallal, mis sai nime Fanningu kooliaegse hüüdnime järgi. Tekkis esimene P2P (peer–to–peer) klient — Napster. Juunis tööd alustanud programm saavutas välkkiirelt hiigelpopulaarsuse. Mitmed ülikoolid olid sunnitud keelustama Napsteri, kuna muusikafaile tõmbavad üliõpilased koormasid liialt võrke.

Juba sama aasta lõpus kaebas Ameerika muusikatöösturite assotsiatsioon RIAA Napsteri kohtusse autoriõiguste rikkumise eest, nõudes 100 000 USD iga kopeeritud laulu eest. Aprillis 2000 kaebas Napsteri kohtusse ka Metallica — eriti irooniline on siinjuures asjaolu, et Metallica võlgneb oma menu suuresti bootleg–lintidele. Pikalt veninud kohtuasjad lõppesid Napsteri sulgemisega. Ent juba oli liiga hilja, tekkinud on mitmed alternatiivsed P2P võrgud.

Muusikatööstus jätkab siiani võitlust mp3–de tegemise ning levitamise vastu. Kuid paratamatult on võitluse tulemus juba ette ära määratud. Seda võiks võrrelda kolmepäise lohega — iga kliendi sulgemisel tekib kolm uut. Pealegi pole kõiki P2P võrke üldse võimalik sulgeda, kuna keskset serverit ei eksisteeri. Mp3–de populaarsus suureneb, müügil on mp3–sid mängivad muusikakeskused, pleierid, automakid…

Aga mis siis saab? Autorid ja esitajad soovivad samuti raha saada, rääkimata plaadifirmade kasumitest?

Paratamatult peab muusikatööstus leppima vähenenud plaadimüügiga. Ära see ei kao, alati on olemas fänne, kes soovivad albumeid omada. Saadava tulu osas suureneb live–kontserdite, raadio– ja teleesituste osahulk. Möödas on ajad, kus artisti investeeritud dollari eest võis plaadifirma oodata rohkem kui kümnekordset tulu.

Väheneva tulu tõttu on plaadifirmadel ka vähem raha artisti reklaamimiseks. Seetõttu võib oodata, et suuremat tuntust hakkavad saama esinejad, kelle muusika paelub publikut, ning vähem need, kelle tuntus on seotud peamiselt imidži ja reklaamiga. Kõik kokku tähendab, et ülemaailmsete superstaaride esiletõus (ning pideva populaarsuse säilitamine!) muutub tunduvalt aeglasemaks ning raskemaks — seevastu peaks tõusma „kohalike” artistide tuntus. Kas praegune Eesti muusikute suur populaarsus kodumaal ongi selle nähtuse „esimene linnuke”?

Kuidas mõjutab aga muusikatööstust kohalike artistide osakaalu suurenemine? Üsna ilmselt peavad suurfirmad avama kohalikke esindusi, rohkem hakkab muusikaäris olema vaid paari–kolme artisti esindavaid väikefirmasid. Ilmselt loobuvad paljud ansamblid üldse (suur–)firmade teenetest ja CD–de väljaandmisest, palgatakse vaid neid esindav agent. Stuudio renditakse, valminud laulud saadetakse promomiseks raadiotesse ning võimaldatakse huvilistele nende tõmbamist esineja kodulehelt. Ka selles vallas on üsnagi palju pretsedente juba olemas.

Kokkuvõtteks võib öelda, et juhtugu mis iganes, võidab vaid kuulaja. Esimesed pöördumatud sammud „muusikarevolutsiooni” suunas on juba astutud, tagasiteed enam ei ole.

1 kommentaar »

  1. Tulud vähenevad kellelgi, kes läheb suurest tulust lolliks ja ei oska enam midagi rahaga peale hakata, ostab planeete kokku jne? Siis ikkagi on mp3 veel midagi head : )

    kommentaar kirjutas Martin Praks — 2010-02-17 @ 22:17:12 | Vasta


RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.