…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2009-08-10

Watchmen

Filed under: Filmid — Sander @ 15:13:34
Tags: ,

Ma ei teadnud, mida oodata filmist Watchmen (2009, Wikipedia, IMDB). Teadsin, et see on järjekordne koomiksi adaptatsioon – koomiksit ei ole siiani lugenud – ja et PZ Myers kiitis seda Pharyngulas.

Nii hakkasingi vaatama filmi puhta lehena, sellest eelnevalt mitte midagi teades. Ootasin tavalist keebi ja maskiga superkangelase filmi, superhea võitleb superpahaga, selleks et asi liiga igav ei oleks on produtsendid lisanud peategelasele emotsionaalse-eetilise dilemma.

Aga nii asi ei olnud.

Tegevus toimub esimeste Batmani-filmide laadses steampunk-maailmas, kus enamus stseene on hämaras ja isegi heledates kohtades on teatav kõledus.

Superkangelasi tegelikult filmis ei ole, võimete poolest Doctor Manhattan välja arvatud . On see, mis saab kangelastest pärastpoole. Päevi televiisori ees mööda saatev ja surma ootav vananev Comedian, üksiku vigilandina tänavatel korda loov Rorschach, vanu aegu meenutav Nite Owl, superkorporatsiooni juht Ozymandias jne.

Kohe alguses paisatakse meid maailma millest mitte midagi aru ei saa. Suur osa kolmetunnisest filmist on meenutused, tagasivaated. Ning selgub, et “head” on tihti saatnud korda tegusid, mis headusest on kaugel. Ähmastub piir superkangelase ja superpahalase vahel, eriti Comediani puhul.

Omaette dimensiooni annavad Rorschachi päevikud, mida ta kaadritaguse häälena ette loeb. Rorschach on ka filmi huvitavaim tegelane, kompromissivaba headuse eest võitleja, kes võib headust taga ajades lõpmatult julm olla.

Julmust on filmis omajagu – taaskord, erinevalt tavalistest superkangelase-filmidest, ei kardeta näidata ei verd, mõlema soo alastust ega tabuteemasid. Suur osa sellest julmusest tundub lihtsalt kirjeldatava maailma osana, kuid mõnes kohas läheb see siiski üle loe; tundub et hirmutegusid näidatakse vaid selleks, et visuaalselt oh-so-cool asja saaks sisse panna.

Teatud standardsed koomiksilaadsed kaadrid on ka filmi visuaalselt nõrgim koht. Pahatihti näidatakse koomiksis ilmselt meeleolu loonud pilte – lompi astuv saabas, superkangelane ukseavas valguse taustal jne. Need häirivad vaatamisel veidi – aga ju on siis meelega selline stiil.

Omaette teema on lõpp. Koheselt pärast vaatamist olin veidi pettunud – aga tagantjärele mõeldes tundus see filmi stiili arvestades ainuvõimalik. Ei taha filmi sisu liialt tutvustada, seetõttu sellest rohkem ei kirjuta.

Kokkuvõtteks – kindlasti tasub vaatamist, kuid samavõrd kindel on see, et kõikidele see film ei istu. Kaugeltki mitte. Aga ainus võimalus teada saada, kas film meeldib või ei  on see ära vaadata.

3 kommentaari »

  1. Höö…aurupunki ise küll ei märganud :)

    kommentaar kirjutas Metsavana — 2009-08-10 @ 16:50:22 | Vasta

  2. Näiteks Nite Owli lennuvahend oli ilus puhas steam punk. Oli veel muudki.

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2009-08-10 @ 17:07:32 | Vasta

  3. Ju mul liig kivinenud arusaamad sellest zanrist

    kommentaar kirjutas Metsavana — 2009-08-10 @ 17:20:12 | Vasta


RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.