…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2008-06-05

Kontsert: Bob Dylan

Filed under: Muusika — Sander @ 10:32:00

boblogo

Kui kuulsin, et Bob Dylan tuleb Eestisse kontserti andma, siis oli ilma pikemalt mõtlemata selge, et teda tuleb vaatama-kuulama minna. Nagu Kuku raadio teisipäeval ütles, Bob Dylan on kõige suurem staar, kes Eestis iial esinenud on.

Tõsi küll, viimastel aastakümnenditel tehtud Robert Zimmermanni (Dylani pärisnimi) muusika on mind enamasti üsna ükskõikseks jätnud – kuulasin isegi enne kontserti kindluse mõttes üle viimase plaadi, Modern times.

Ilusti ja hingega tehtud – aga pole sellist powerit nagu tema algusaegade muusikal, mil ta sai oma folk-rokiga iidoliks, kelle mõju muusika arengule on raske üle hinnata. Just tema oli see, kellest sai alguse luuletaja-esineja-helilooja (poetsinger-songwriter) kooslus, mida hiljem paljud suurartistid on järginud. “Mees, kes tõi pop-ja rokkmuusikasse sõnumi,” nagu ütles Tõnis Mägi.

Kontsert oli Saku Suurhallis, mis tähendas loomulikult traditsioonilist plekist kõla. Inimesi oli ootamatult palju – silma järgi ehk veidi üle kahe tuhande. Ei osanud arvatagi, et neid nii palju on – ise olin kontserdil lausa üksinda, kuna ükski tuttav ei soovinud Dylanit kuulama tulla. Loomulikult oli palju välismaalasi, võibolla isegi üle poole publikust.

BobDylanTicketKontsert algas… üsna puiselt. Bob Dylan ise teadagi enam laval kitarri ei mängi, hoopiski klahvpille. Dylan oli küljega rahva poole ja mulle tundus, et ta ei vaadanud vist ühtegi korda publikut, ainult otse ette.

Pikalt ei saadud hoogu sisse, tundus et pillimehed mitte ei naudi mängu, vaid ainult going through the motions. Alles nii umbes kümnenda loo paiku hakkas veidi hoogu sisse tulema, Dylan klaveri taga vaikselt tantsima ja pillimehed hoogsamalt liigutama.

Mängiti nagu iidolid ikka – alguses viimase plaadi lugusid ja siis järjest rohkem vanu hitte. Esimese vana hitina tehti ära Just Like a Woman, seejärel tehti suurematest hittidest ära ka All Along the Watchtower ja kontserdi viimase loona Blowin’ in the Wind. Ise lootsin, et tuleb ka näiteks Lay Lady Lay, aga seda kahjuks ei tulnud. Peab ütlema, et ansambli jaoks kohandatuna olid laulud oluliselt nõrgemad kui originaalis.

Enamuse ajast Bob Dylan retsiteeris, mitte ei laulnud – erinevus plaadil olevatest lugudest on nagu ööl ja päeval. Samas, hääl on tal alles – kui Dylan hoogu sattus, siis tuli laulu nii mis mühinal. Iseasi on see, et ega tal seda häält kunagi nii väga palju ei ole olnud…

Kokkuvõtvalt – kindlasti ma ei kahetse, et sellele kontserdile läksin. Lootsin veidi rohkemat, eelkõige tavaliselt live-esinemisel olevat muusikute kooskõla ja koos rahva ees mängimise nautimist. Aga elav legend on siiski ära nähtud.

Lisa kommentaar »

Kommentaare veel pole.

RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.