…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2008-06-02

Lugemispäevik: George R. R. Martin "Kuningate heitlus", esimene raamat

Filed under: Lugemispäevik — Sander @ 11:03:17

KuningateHeitlus

George R. R. Martin, “Kuningate heitlus”, esimene raamat. Originaalis A Clash of Kings, 1999 (pane tähele, e.k. ilmuvad originaalraamatud kahe osana). Eesti keelde tõlkinud Mario Kivistik.

Kirjeldus ja pilt Varraku kodulehelt:

Raudtroon on taas ühendatud, kuid kuningas Robert on surnud, tema lesest on saanud ta mälestuse reetur ning ellujäänud vennad sõdivad üksteisega. Isand Eddard Stark on samuti surnud, tema tütar Sansa aga kihlatud isa tapja poja Joffreyga. Joffrey on nüüd laps-kuningas, kuninganna Cersei aga regent ning tundub, et sõda on vältimatu. Punane komeet öötaevas ennustab mõrvu ja sõda. Lisaks tundub, et lõpule hakkab jõudma pikim suvi, mida mäletatakse – suvi, mis on kestnud kümme aastat. Kardetakse, et sellele järgnev talv on veelgi pikem ning sellel talvel tuleb karta veel muidki vaenlasi peale elavate.

Üritasin inglise keeles sarja Song of Ice and Fire vist kolmel korral lugeda. Viimasel korral sain isegi kolmanda raamatu teise poolde või neljanda algusesse, enne kui pooleli jätsin. Ning iga kord olen esimesest raamatust vaimustuses olnud – ja teisest samuti. Miks ma siis sarja lugemise pooleli jätsin – lugejana, kes loeb tavaliselt ka saastad sarjad lõpuni, lihtsalt et need läbi saada.

Martin on suurpärane tegelaste kirjeldaja. Tema loodud tegelased on isikupärased, meeldejäävad ja usutavad. Kahjuks aga mingil hetkel ei suuda Martin enam selle tegelasega mitte midagi teha – ning see ilusti välja joonistatud tegevuskuju jääb taustale, selleks et aeg-ajalt nagu kohustusena kirjutatud peatükis korraks läbi vilksata. Autor toob aga sisse uue tegelase, keda siis ilusti kirjeldada saab.

Sarja raamatuid järjest lugedes muutub see minu jaoks mingil hetkel järjest häirivamaks. Loodetavasti nüüd, eesti keeles lugedes, suudan seda probleemi vältida, raamatute ilmumise suure ajavahe tõttu – tõenäoliselt ilmub kaks, kõige rohkem kolm raamatut aastas – Kivistik lihtsalt ei jõua kiiremini. Ning loomulikult on George R. R. Martinil seitsmeosalisena planeeritud sarjast viimased kolm raamatut ka veel kirjutamata.

Sari on ise üks fantaasiakirjanduse massiivsemaid ja kaalukamaid ka sisu mõttes. Selgelt täiskasvanud lugejale suunatud, tabuteemasid kartuseta käsitlev sari on mitmete ulme-edetabelite tipus, edestades tihti ka Sõrmuste Isandat. Ise pean Robert Jordani Wheel of Time seeria esimest kuut-seitset raamatut Martini seeriast paremaks – eks näis, kas Martin suudab hoida kõrget taset seeria lõpuni, Jordan kahjuks ei suutnud (katastroofiline kümnes osa, Crossroads of Twilight) ning näeb ka seda kas Varrak suudab Song of Ice and Fire lõpuni avaldada – Tiritamm sai WoT’st ühe raamatu välja ning pärast seda on juba aastaid vaikus, lubadustest hoolimata.

“Kuningate heitluse” esimene raamat on endiselt suuresti vägede paikanihutamine ning tulevaseks tapluseks mõõkade ihumine. Hea ja hästi loetav, ehkki tegevust sisaldab raamat üpriski vähe. Kindlasti ostan ka raamatu teise osa ja väga tõenäoliselt kogu sarja.

Tõlge on väga hea, nagu Mario Kivistikul ikka. Hüperioni-seeria lugemist mõnevõrra häirinud liiga mehhaanilisena mõjunud lauseehitust ei märganud – ei oska öelda, kas asi oli autoris, tõlkijas või minus, so, kas ma olen lihtsalt Kivistiku stiiliga harjunud.

Soovitus: kui sa ennast fantaasiakirjanduse sõbraks pead, siis see sari on praktiliselt kohustuslik. Teistele tugevalt soovitatav, stiililt meenutab George R. R. Martin mõnevõrra Gabriel García Márquezi või William Faulknerit.

13 kommentaari »

  1. Hmm. Minagi just sain ülapoolnimetet raamatu läbi. Kuid alati neid pikki sarju lugedes kumiseb aju tagasopis küsimus – kas ma mitte ei peaks ootama, kuni KÕIK osad on olemas ja saadaval. Sest tahaks ju kohe ja korraga. Ning alati värsket osa lugema hakates kulub talumatult palju aega nuputamist ja mõtlemist, et mida krdit noist tegelastest eelmistes osades räägiti. Aga sari on siiani küll ÄÄRMISELT nauditav. (Mul on kahju, et Rohani “Jääalasile” järgi tõlkimast loobuti, see sari oleks mulle ka meeldinud)

    kommentaar kirjutas -j- — 2008-06-02 @ 11:30:03 | Vasta

  2. Kas sa Steven Eriksoni The Malazan Book of the Fallen seeriat oled lugenud? Isegi meie raamatupoodides on selle osad olemas. Soovitan soojalt.

    kommentaar kirjutas Riho — 2008-06-02 @ 13:39:12 | Vasta

  3. Ei ole lugenud, aga olen plaaninud. Seda on võrreldud Black Company’ga – ja kui see nii on, siis on Malazan Book of the Fallen küll kindlalt vaja ette võtta.

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2008-06-02 @ 14:43:32 | Vasta

  4. Kuidas on üldse võimalik neist klotsidest ennast läbi närida? Neid produtseeritakse ju kilomeetrite kaupa. Ja midagi originaalset on neis h a r v a .
    Booooring!!!

    kommentaar kirjutas ek — 2008-06-02 @ 15:44:14 | Vasta

  5. Eriksoni võrdlemine Glen Cookiga on viimase solvamine… Erikson venib nagu tatt… sorry!

    Aru ma ei saa, et miks inimesed loevad poolikuid raamatuid… noh, et selle Martini teise romaani esimene pool… naine ka luges… ma mõtlen, et loen ehk alles siis, kui vähemasti terve romaan eesti keeles on ilmunud.

    George R. R. Martini puhul vihastab mind kõikse rohkem see, et taat on aastakümneid häid asju kirjutanud, aga nüüd kui miski fantasyseebi tegi, nüüd sai kuulsaks… tõsi, pole halba heata, tänu kuulsusele on nüüd välja antud ka enamus Martini varasemat loomingut…

    kommentaar kirjutas Ulmeguru — 2008-06-02 @ 16:28:48 | Vasta

  6. ek: ja kes sul käsib ennast “neist klotsidest läbi närida”? Kui ei meeldi ära loe. Õnn kõigi õuel.

    Ulmeguru: Mina pole võrrelnud, pole Eriksoni lugenud. Cook on viimase peal, Black Company enam kui korra loetud.. äkki peaks veel korra läbi lugema varsti.

    Aga “fantasyseep” – kogu kirjandus ei peagi olema selline, nagu ühe (vist nüüd meie hulgast lahkunud) Eesti ulmekirjaniku raamatus, a la “prügieemaldisse visatud paberitükk sähvatas heleda leegiga, kui see dematerialiseeriti”. Hea kirjanduse puhul on keskkond siiski vaid raam, mis annab kirjanikule võimaluse suuremaks mängumaaks, halva kirjanduse puhul on keskkond raamatu sisuks.

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2008-06-03 @ 10:45:21 | Vasta

  7. Kui tahad midagi venivat lugeda, siis võta Robin Hobb ja Farseer ning Tawny Man triloogia.

    Erikson hakkas mulle meeldima pärast teist või kolmandat raamatut. Tegevus on piisavalt segane ja kirju ning minu meelest küllaltki originaalne, tavaliste ulmekate ja fantacytega võrreldes.
    Suur pluss on ka “telliskivi” – kui mulle mingi seeria meeldib, siis on hea, kui seda on palju lugeda, muidu on ühe õhtuga autor ammendatud. Suur pluss on ka elus autor – siis on lootust, et tuleb ka midagi juurde.

    kommentaar kirjutas Riho — 2008-06-03 @ 12:36:23 | Vasta

  8. Riho, kuidas võtta. Minu jaoks on Farseeri-triloogia suurepärane, parem kui Song of Ice and Fire. Kellele ema, kellele tütar…

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2008-06-03 @ 14:27:42 | Vasta

  9. Sorry, ma ei seletanud… «fantasyseep» polnud halvustav väljend… oleks pidanud seletama, et seebi all mõtlen ma lihtsalt teatavat tüüpi teoseid… näiteks on «Lost» seep, aga hea seep on…

    Mind häirib just see, et Martini märksa novaatorlikum varasem looming sellist tähelepanu ei pälvinud: tüüp segas väga uljalt kokku SF-i, fantasyt ja horrorit ning oli minu (ja mitte ainult minu) arust selles suhtes ikka suisa ainulaadne autor… kuigi ka «Jää ja tule laul» on mõneti uuenduslik, aga nende varasemate asjadega võrreldes siiski suht traditsiooniline…

    Ahjaaa, kui keegi tahab lugeda tüsedat, täiskasvanud ja lihtsalt head fantasyt, siis soovitaks Canada tüüpi Guy Gavriel Kay’d ja algatuseks kasvõi romaani «Tigana» (lugesin seda just värskelt üle). 800 lk puhast naudingut. http://www.brightweavings.com/books/tigana.htm

    kommentaar kirjutas Ulmeguru — 2008-06-03 @ 14:50:21 | Vasta

  10. Millegipärast mulle Kay ja tema Tigana ei istu. Võibolla sellepärast, et kuna tuttavad kiitsid taevani, siis oli ka ootus suurem, kui raamat oli. Vahepeal lausa sundisin ennast edasi lugema.

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2008-06-03 @ 15:10:13 | Vasta

  11. Kirjastus ähvardas “Kuningate heitluse” teise raamatuga mais või juunis. Nii on planeeritud vähemalt, kas siis ilmub ka midagi, on iseasi. Vähemalt on selge, et enne maid pole midagi oodata…

    kommentaar kirjutas orav — 2009-02-13 @ 18:15:07 | Vasta

  12. Armastan fantaasiakirjandust ja ei suutnud teise osaga algust teha. MINA ei saanud viimaste lehtedeni aru, miks kirjanik selle raamatu kirjutas, kuidagi pealiskaudne. Nii tegelased kui ka kogu tegevustik tundus nii külm ja eemalolev ning igav, aga noh, see on minu arvamus. Mulle tundub, et see seeria on rohkem posite rida sest mina sellele pihta ei saanud :D

    kommentaar kirjutas Evakas — 2011-03-27 @ 21:36:31 | Vasta

  13. […] Säde, S. Lugemispäevik: George R. R. Martin “Kuningate heitlus”, esimene raamat // https://dukelupus.wordpress.com/2008/06/02/lugemispevik-george-r-r-martin-kuningate-heitlus-esimene-r… […]

    Pingback-viide kirjutas George R. R. Martin « Stalkerid — 2012-08-22 @ 17:57:35 | Vasta


RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.