…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2008-04-04

E-stonia: müüt, tegelikkus ja reaalne olukord

eesti.eeAjakirja Praktiline Arvutikasutaja tegevtoimetaja Ando Urbas kirjutas ajakirja märtsinumbris arvamusloo “Teenuseid jagub, kasutajaid mitte” (lugeda saad ka AK foorumist).

Loo sisu on lühidalt – Eesti riik on loonud hulganisti e-teenuseid, kuid kasutajaid neil pole. Sama on ka digiallkirja ja ID-kaardiga – suurt keegi peale pankade ei kasuta neid (tõsi küll, isikutuvastamiseks kasutatakse ID-kaarti järjest rohkem).

Kahjuks pean sellele loole kahe käega alla kirjutama – digiallkirja mitte kasutades. Tundub, nagu oleks suur osa Eesti riigi e-teenustest välja käidud visionääride suurepäraste ideedena – millele on seejärel lennanud peale keskpäraste ametnike ja nirude projektijuhtide kari, kes üritavad oma elu maksimaalselt lihtsustada. Tegema on palgatud kõige odavam pakkuja, kes veel üritab kulusid maksimaalselt kokku hoida et natukenegi kasu saada. Ja nii ongi tulemuseks käkk, mille puhul ametnikud saavad linnukese kirja ja ministeeriumi PR-inimesed saavad kokku kutsuda pressikonverentsi ja taguda E-stonia plekktrummi.

Ning sinnapaika see teenus jääb. Kuivõrd riik ei taha investeerida ei vigade parandusse pärast garantiiperioodi lõppemist ega supporti, siis ei taha ei kasutajad ega arendajad portaali/teenust aktiivselt kasutada. Sageli eeldatakse, et kui üks versioon on väljas, siis sellest piisab – portaal on ju olemas, saate kasutada, mis te virisete?

xteeAga lootusetult halb navigatsioon, olematu tugi, puudulik dokumentatsioon, halb integratsioon, standarditele mittevastavus? Isegi Eesti riigi suurprojektiks kuulutatud X-tee… nojah, küsige firmadelt, kes on X-tee jaoks teenuseid teinud – mida te arvate X-tee dokumentatsioonist, vastavusest standarditele ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse toest arendajatele? Kui küsite müügimehelt, siis saate vastuseks standardmöla – kui hea ja kogenud on nende firma X-tee kasutamises. Aga arendajalt saate vastuseks roppu sõimu. Aeglane, ebastandardne – ja enamasti mõttetult keerukate ja läbimõtlemata nõuetega (tõsi küll, vähemalt viimane on taas ebakompetentsete ametnike süü).

logo_id Või ID-kaart. Kui kaua meil on see õieti olnud, alates 2002. aastast? Ning alles eelmise ja selle aasta jooksul on ID-kaardi kasutamiseks vajalik Windowsi tarkvara saanud vigadest enam-vähem lahti, seejuures suuresti tänu paari erafirma ja -isiku entusiasmile. Linuxil ja Macil on asjad samuti kuuldavasti paranenud – ei kasuta neid, ei tea.

Olen varem kirjutanud rant‘i ID-kaardi jaoks tarkvara arendamisest. Mis siiani on meeles – ja hämmastab – oli Sertifitseerumiskeskuse töötajate suhtumine. Ah teil on abi vaja? Kontakteeruge selle firmaga, nemad on seda teinud. Pole meie asi teid abistada.

Loodetavasti on nüüd, enam kui aasta hiljem, asjad paranenud. Aga kahtlen. Tsiteerides tuttava vestlust ühe IT-firma omanikuga:

– “Miks küll need riigi IT-töötajad nii kehvad on?”
– “Ära virise, sa oled ju kõik head IT-töölised oma firmasse üle ostnud.”

e-tervis.logo Või ala, millega mul on hiljuti päris palju tegemist olnud, tervishoid – haigekassa, sotsiaalministeerium ja e-tervis.

Haigekassa võtab aruandeid perearstidelt vastu… arvake, mis formaadis? Viie tab-limited CSV failina, millest kolm on pakitud ARJ’iga (mäletate veel sellist formaati üheksakümnendate algusest?). See on koht, kus veebiteenused (SOAP!) oleksid ideaalsed. Aga HK ei soovi ilmselt muudatusi teha, vana süsteem ju töötab. Mis sest, et validaator on kretiine, formaat idiootne ja suur osa saadetavast infost on tegelikult mittevajalik. Aga nii on ja ilmselt ka jääb esialgu…

Sotsiaalministeerium/Tervise Arengu Instituut. Andmed uploaditakse Exceli failina – taaskord, ideaalne oleks SOAP. Tööga seotud probleemides olen palunud neilt abi kaks korda – esimene kord vähemalt vastati kirjadele, teine kord pole suudetud kolme nädala jooksul vastata. Seejuures on vastus, mis mu probleemi lahendaks, nii umbes kolm rida nende IT-spetsialistilt. Lahe.

Ja viimaks e-tervis. Idee on ju suurepärane – aga teostamine… mõisa köis, las lohiseb. Pool funktsionaalsusest/nõuetest on ametnike seljataguse kindlustamiseks. Projekt on hilinenud, kiirustatakse. Finantseerimine on kohati ebaselge, eesmärgid on ametnikel ja tervishoiutöötajatel erinevad. Ja nii edasi. Aga e-tervise suhtes mul on siiski lootust, et asi laheneb hästi, ehkki väga tõenäoliselt mitte tähtajaks.


Kuid siiski, Eesti on IT alal teinud suuri edusamme, lihtsalt koordineeritus võiks olla parem. Rohkem rõhku tuleb panna tehnoloogiatele, mis on ajakohased, jätkusuutlikud, kiired ja standarditele vastavad. Seejuures – avatud, reaalsetele standarditele mitte mingi suvalise Saksa firma poolt kirjutatud dokumendis olevatele. Dokumentatsioon ja tugi arendajatele. Omavahel korralikult seostatud teenused (integratsioon!) – seejuures ka keskne koht nende leidmiseks (miks ei tehta näiteks poolsuletud wikit? Lugeda saavad kõik, aga muuta ainult kindlad kasutajad, ID-kaardiga idendituna. Dokumentatsioon, kogemused, abi).

Rohkem… riiklikku ja riigimehelikku mõtlemist. Mitte iga ministeeriumi ja allasutuse omaette nokitsemist – vaid pikaajaline strateegia, püsiplaan. Ja mitte üldsõnaline möla, vaid reaalsed projektid, eesmärgid, arengusuunad. Võimalik, et kusagil on need tegelikult olemas – kus?

Äkki oleks tõesti aeg luua IT-ministeerium (innovatsiooniministeerium?), kes koordineeriks seda kõike? Kirjutaks ette võrgupakkujatele, et nad peavad hakkama muu maailmaga võrreldavaid kiirusi pakkuma (Rootsis oli seitse aastat tagasi kodudes 10mbit/s sümmeetriline ühendus, nüüd on kohati 100mbit. Meil? 12..15 mbit/s alla, heal juhul 1..2 mbit/s üles. E-stonia, mis siin rääkidagi). Kehtestaks strateegiad, standardid, parameetrid. Oleks püsivuse kandja Eesti IT’s.

Tjahh…

9 kommentaari »

  1. Lihtsalt üldise kommentaari korras, et SK-s ei ole ametnikud. Tegemist ei ole riigiasutusega.

    kommentaar kirjutas Kaimar — 2008-04-04 @ 11:16:45 | Vasta

  2. Õigus jah, unustasin ära. Tänan, parandan.

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2008-04-04 @ 11:23:28 | Vasta

  3. Nii kommentaari korras.
    1. Kas sa enne lahmima asumist tutvuksid riigihangete seadusega??? Riik EI SAA, ka kõige parema tahtmise juures, eelistada muud kui kõige odavamat pakkujat. Kui ta seda ei eelista, siis teatavate firmade (ma usun, et sa tead millest jutt) riigihangete v6itmisele spetsialiseerunud juristid kaebavad riigiameti lihtsalt kohtusse.
    2. Ka parimal juhul on need sinu paljukiidetud urundajad sihukesed (ja toodavad sihukest koodi), et nutt tuleb peale. Halda siis sihukest.

    kommentaar kirjutas offf256 — 2008-04-04 @ 13:55:25 | Vasta

  4. *shrug* Ma tean, et riigihangetel peab eelistama odavaimat pakkujat – ent kui odavaima pakkuja töö on saast, siis ei saa see firma seaduse järgi mõnda aega osaleda. Hiljuti üks M-tähega algav firma vist isegi lendas sinna orki – aga on paar firmat, mille käest tellitakse ikka jälle ja jälle.

    Aga eravestluses saadud kommentaar:

    (10:39:51) [censored]: siin riigiprojektide keskel arendades üsna hingelähedane
    (10:40:46) [censored]: aga kurb tõsiasi on see, et riik pole võimeline haldama ega organiseerima sellist asja. kogu nende töömoraal ja ideoloogia on niivõrd paigast ära. ainus võimalus oleks kogu riigi IT-süsteemi haldamine anda mingi erafirma kätte
    (10:41:01) [censored]: mis aga pole vist poliitiliselt ja turvapõhjustel mõeldav või ma ei teagi
    (10:42:29) Sander: noh, teoreetiliselt selleks see Riigi Infosüsteemide Misiganeskeskus ongi loodud
    (10:42:45) [censored]: ma tean neid inimesi, kes seal töötavad
    (10:43:03) [censored]: kõik, kes päris-IT-tööle ei saanud ja muidu laisk- ja vedelvorstid

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2008-04-04 @ 14:17:28 | Vasta

  5. Riik EI SAA, ka kõige parema tahtmise juures, eelistada muud kui kõige odavamat pakkujat.

    Saab kyll. Pakkumise kutse dokumendid ja eriti just hindamise kriteeriumid tuleb koostada nii, et r2mpsu myymisele spetsialiseerunud ettev6tted ei kvalifitseeru. Been there, done that. Kuigi jah, need ettev6tted, kes omaarust r2mpsu ei myy, kipuvad pahasti solvuma ;)

    (10:40:46) [censored]: aga kurb tõsiasi on see, et riik pole võimeline haldama ega organiseerima sellist asja.

    Kui on olemas tahtmine ja vajadus, siis tekib ka suutlikus.

    ainus võimalus oleks kogu riigi IT-süsteemi haldamine anda mingi erafirma kätte

    See eeldab erasektoris t6sist konsolideerumist. Praegu on turul ainult yks erafirma, kes suudab pakkuda enam-v2hem m6istlikku systeemihoolduse alast teenust. M6istlikku teenust pakkuvaid arendusfirmasid on kolm-neli. Mingisuguse konkurentsi tekitamiseks on sellest lootusetult v2he. Lisaks on veel selliseid asjapulki, keda niisama lihtsalt outsoorssida ei saa, n2iteks systeemiarhitektid. Nii et p2ris h6bekuul outsoorssimine ei ole.

    Muide, mujal Euroopas on riigi poolset IT teenuste sisseostmist praktiseeritud aastakymneid. Kuigi mahud on hoopis teised (n2iteks brittide maksu- ja tolliameti IT’s on samapalju t66tajaid, kui meie EMTAs kokku, samas nad outsoorssivad kogu oma IT, nii et need ametnikud on peamiselt arhitektid ja projektijuhid) annab ehk teiste kogemustest 6ppida.

    kommentaar kirjutas priitp — 2008-04-04 @ 19:23:09 | Vasta

  6. > See on koht, kus veebiteenused (SOAP!) oleksid ideaalsed.

    eh, kas SOAP väljatoomine on peenike nali? Tänapäeva uued teenused kasutavad SOAPi asemel ikka REST tüüpi APIt. Lähemalt saab tutvuda: http://en.wikipedia.org/wiki/Representational_State_Transfer

    Tervitustega,
    Priit

    kommentaar kirjutas Priit Tamboom — 2008-04-05 @ 09:08:53 | Vasta

  7. KISS: “Keep It Simple, Stupid”. SOAP on standardne, kõikide platformide ja arendusvahendite poolt toetatav andmevahetusstandard. REST on suurepärane, kui sa liigutad lihtsat infot – aga:

    “To be fair, REST isn’t the best solution for every Web service. Data that needs to be secure should not be sent as parameters in URIs. And large amounts of data, like that in detailed purchase orders, can quickly become cumbersome or even out of bounds within a URI. In these cases, SOAP is indeed a solid solution. But it’s important to try REST first and resort to SOAP only when necessary. This helps keep application development simple and accessible.”

    (http://www.devx.com/DevX/Article/8155 – tõsi küll, millegipärast ei arvesta ta POST’iga)

    Mida keerukamat infot sa edastad, seda lihtsam ja parem on kasutada SOAP’i. Google on põhjusega kõik oma teenused viinud SOAP’i peale, välja arvatud Blogger, mis kasutab XML-RPC’d ajaloolistel põhjustel. Enamik “riigi infost” on väga keeruka struktuuriga, vaata näiteks http://pub.e-tervis.ee/standards2/Standards/2.0/DL/XML/CDA_Epikriis.xml

    Loe kindlasti ka http://www.infoq.com/articles/tilkov-rest-doubts

    RESTil on oma roll. SOAPil oma. Hüpata üles-alla ja karjuda “SOAP imeb! REST ruulib!” on lapsik.

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2008-04-05 @ 10:11:15 | Vasta

  8. 1) Pean nõustuma sellega, et Riigihangete seadus teeb väga-väga keeruliseks kirjutada pakkumise kutse dokumentatsioone selliselt, et välistada ebapädevad pakkujad või konkreetsemalt, kirjutada sinna sisse, et määravaks on ka muu peale odava hinna (nt mulle teada oleva riigiasutuse hankepraktika puhul võib hankega tegelev ametnik kalendrisse punase risti tõmmata, kui tal õnnestub juristidega kooskõlastada pakkumise kutse, kus odavaima hinna osatähtsus hanke võitja üle otsustamisel on 50% – üldjuhul on see number oluliselt suurem) – jah see on võimalik, aga see on üks paras tuuleveskitega võitlemine. Probleemid kerkivad enamasti üles asjadega, mille kvaliteedi hindamine ei ole numbriliselt mõõdetav ja on subjektiivne – nt kujundus. Remargi korras julgen arvata, et Riigihangete seadus on Eesti riigi kõige raiskavam seadus üleüldse (seaduse väljatöötamise + rakendamise + erasektori poolt järgimise kulude mõistes), aga eks see ilmselt ole demokraatia hind…

    2) Kui nüüd kõlavad pidevalt üleskutsed riigiametnike vähendamise teemal ning nende palga külmutamise teemal jms, siis kolm korda võib arvata, kes siis reaalselt avalikust sektorist lahkuma hakkavad – viimasedki pädevad ja missioonitundega inimesed lahkuvad, mitte need, keda ülalpool kirutakse. Üleüldine õhukese riigi idee laialdane kultiveerimine – kui riiki peaks olema niivähe kui võimalik, ja riigi ülesanne on mitte olla erasektoril jalus, siis kuidas saab üldse eeldada mingit riigipoolset innovatsiooni ükskõik mis küsimuses?

    3) Üldiselt tuleb suure osa antud postituses sisalduva kriitikaga nõustuda, aga kahjuks on mulle jäänud mulje, et see on kodanike endi valik ning laialdasest hetkel üldlevinud suhtumisest tingitud probleem.

    Disclaimer: pole IT-spetsialist, olen riigiametnik.

    kommentaar kirjutas margus — 2008-04-06 @ 10:14:31 | Vasta

  9. […] võis lugeda postitusest E-stonia: müüt, tegelikkus ja reaalne olukord ühte hinnangut meie e-riigile, mis on kahetsusväärselt lähedal tõele ja annab kindlasti […]

    Pingback-viide kirjutas VABALOG » Blog Archive » Eesti e-valitsuse/e-riigi reformidest — 2008-04-11 @ 18:55:58 | Vasta


RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.