…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2008-03-03

USA presidendivalimistest ja -kandidaatidest. Esimene osa.

us.elections.2008

Esimeses osas käsitlen presidendivalimisi ümbritsevat ja nende metoodikat. Teises osas tutvustan pikemalt tähtsamaid kandidaate.

 

Miks see meid huvitama peaks?

Olen kuulnud küsitavat – miks see üldse meisse puutub? Mingid USA valimised, mis tähtsust sellel on – meie oleme ju Euroopas.

Tahame seda või ei, aga USA on maailma esimene riik, ehkki Euroopa Liit on talle pikkamööda kandadele astumas. Ilmselt võiks EU areng olla kiirem, aga Euroopa Liit käitub tihti nagu Eesti/eestlased – vaidlused on tulised ja tigedad, aga enamasti võetakse vastu otsus, mis ei taga küll kohest edu, aga osutub õigeks pikemas perspektiivis. Sellest ka näiline kohmakus ja aeglus.

Superriikide hulka üritavad astuda ka Hiina ja India, aga mõlemal on piisavalt palju sisemisi probleeme, et lähimatel aastakümnetel läheb aur eelkõige siseasjade peale. Venemaa impeeriumi-ambitsioonid on praeguses olukorras rohkem naeruväärsed ja nutmapanevad.

Niisiis, maailma esiriigiks on USA. “Maailma politseinik”, kui soovite. Ja USA’s on presidendil reaalne võim – erinevalt Eestist. USA’s on president nii valitsuskabineti juht – Eesti mõistes peaminister – kui ka riigi juht. Samuti on president esmane otsustaja välispoliitikas ja  commander-in-chief ehk armee ülemjuht. Presidendi isikust oleneb väga paljus USA poliitika ja käitumine maailmaareenil.

 

USA olukorrast ja probleemidest

Otse loomulikult on valimistel väga olulised USA enda probleemid ja vähemal määral ka välispoliitika.

USA sisemine olukord on.. pehmelt öeldes, sitt. Majandusgurud ei suuda otsustada kas ollakse majanduskriisis või ei, kinnisvaraturg on kokku kukkumas, nafta hind ülikõrge. See kõik on mõjutanud ka muid hindu – nii teenib keskmine ameeriklane tänapäeval suhteliselt (inflatsiooni arvestades) vähem kui 1970nendatel, samuti on miinimumpalk väiksem kui seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel (praegu $5.85 (umbes 60 krooni) tunnis, 2008. aasta suvel tõuseb $6.55/h peale). Käärid vaeste ja rikaste vahel pole kunagi varem olnud nii suured kui praegu.

Järjest rohkem viiakse USAst töötmist Aasiasse ja Lõuna/Kesk-Ameerikasse. USA dollar on madalseisus suhtes kõikide muude valuutadega peale Zimbabwe dollari, põhimõtteliselt hoitakse relvadega naftariike endiselt dollaritega arvestamas.

Välispoliitiliselt on USA maine madalseisus, suuresti tänu president Bushi otsustele. Kui USA’le kuulus maailma toetus pärast 9/11 sündmusi, siis mannetu ja paranoiline käitumine “sõjas terroriga” on viinud toetuse USA’le nii madalale nagu see pole kunagi veel olnud. Kas oli see USA välispooliitika grand old man Henry Kissinger, kes ütles et Bushil võttis vähem kui aasta, et hävitada kogu see respect, mida Teisest Maailmasõjast peale on kogutud?

Bushi tehtud vigadest saadakse aru ka USA’s endas – George H. Bushi toetus on 18% – ehk kõigi aegade madalaim, sh isegi paarkümmend protsenti madalam kui Nixonil Watergate-afääri ajal.

Selline on seis praegu, presidendivalimiste eel. Ükskõik kes presidendiks ei saa, paratamatult seisab tal eest töö USA taasühendamiseks ja mülkast väljatoomiseks.

 

Kuidas käivad presidendivalimised USA’s?

iwantyou Kui sa arvasid, et Eesti Riigikogu valimiste süsteem on mõttetult keerukas, siis tahaks teada mida sa mõtled USA presidendivalimiste süsteemist? Vähemalt toimuvad presidendivalimised USA’s enam-vähem otse, mida Eesti kohta küll kahjuks öelda ei saa…

Kõigepealt otsustavad kandidaadid ise, et soovivad presidendivalimistel kandideerida – ja alustavad oma kampaaniaga. Seejärel toimuvad kõigis osariikides mõlema partei kandidaatide eelvalimised (caucus, primary). Eelvalimistel saavad kandidaadid delegaate – delegaadid otsustavad mõlema partei sügisestel kongressidel, kes saab partei presidendikandidaadiks. Seega rohkem delegaate saanud kandidaat saab partei presidendikandidaadiks.

Aga olemas on ka superdelegaadid – eelkõige demokraatidel, aga ka vabariiklastel. Superdelegaadid on partei juhtkond ja teised funktsionäärid. Ka nemad saavad partei üldkogul hääletada, sõltumatult eelvalimiste tulemusest.

Demokraatidel on superdelegaate umbes viiendik kõigist ja nende hääl võib saada sügisel otsustavaks. Vabariiklastel on superdelegaatide arv väiksem kui demokraatidel ja olulist mõju neil pole.

Kui mõlemad parteid on oma kandidaadi valinud, siis alles algab tõeline presidendikampaania. Mõlemad kandidaadid sõidavad mööda maad ringi, esinevad kogudel, laatadel ja igal pool kus vähegi saab. Rääkimata teledebattidest, reklaamidest ja üksteise mustamisest.

Neljandal novembril 2008. toimuvad pärisvalimised. Igas osariigis valitakse valijamehed, kes saavad kokku ja hakkavad presidenti valima. Electoral colledge‘s võib iga valijamees hääletada nii nagu ta soovib – aga juhud kui hääletatakse valijate poolt toetatud kandidaadi vastu on üliharuldased.

Ja nii saadaksegi 15. detsembril teada, kes on uus president.

See keeruline ja kohmakas süsteem kannab endas ajaloo taaka. See on pärit ajast, kui USA’s oli ainult 13 osariiki ja liikumine nende vahel keerukas – siis oli valijameeste kogudel sügav mõte. Nüüd on USA’s küll kutsutud korduvalt presidendivalimiste reformile – aga siiani pole midagi muudetud ja ei muudetagi. Paljudes asjades on ameeriklased veel konservatiivsemad kui britid.

1 kommentaar »

  1. head artiklid mõlemad, tänud! super hea info :)

    kommentaar kirjutas Allar — 2008-03-05 @ 23:00:19 | Vasta


RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.