…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2007-05-30

Enam kui kuu linde toidetud: vahekokkuvõte

Filed under: Isiklikud,Loodus — Sander @ 08:51:25

Nüüdseks on mu linnumaja juba üle kuu aja üleval olnud – ja külalisi on oi-oi kui palju. Pool kilo linnutoitu lähab päevas ära nigu naksti – kasutan poes müügil olevat “Talvine linnutoit” pakke, 1.6 kilo on ca 27 krooni.

Söögimaja

Lisaks sellele toidusegule, mis sisaldab päevalilleseemneid, kaera ja üksikuid maaapähkleid, on ülaloleval pildil näha ka pruun sodi, mis on tegelikult rasvapallid – poes müügil, algselt võrgu sees olevad imeliku rasva ja päevalilleseemnete segu. Alguses panin nad koos võrguga, kuid siis nägin kuidas vares kramplikult veheldes pani jalad serva peale ja palli ära võtta proovis – siis hakkasin rasva pudistama. Enam vareseid toidu kallal näha pole olnud.

Mis linnud seal käivad?

Linde käib seal söömas palju – nagu inimeselgi, on päevas kolm toidukorda, kus linde on kohal kuni paarkümmend – mõned toidumajas ja ülejäänud maas pudemeid otsimas. Aga väljaspool toiduaega on linde pidevalt paar-kolm isendit toitumas – kuni naabri kass jälle neid piiluma ei tule.

Inimeste suhtes on enamik linde väga julgeks läinud – nelja-viie meetri kaugusel võib istuda, seitsme-kaheksa meetri kaugusel töödata – linnud ei tee väljagi. Üks sootihane on eriti julge, krabab oma päevalilleseemne ära sel ajal, kui ma sealsamas kõrval olen.

Niisiis, üks õhtu võtsin hea külma õlle ja kaamera ning istusin vaikselt veidi maad eemal – ja tegin söögimaja külastavatest lindudest pilte. Piltide peale ei jäänud leevikesed – kes ka viimasel ajal pole seal käinud, ilmselt pesitsemisega tegevuses – ja väike-kirjurähn, keda seal olen paaril korral näinud. Samuti ei saanud koduvarblasest pilti.

Suurnokk-vint

Kui alguses oli suurnokk-vint haruldane toituja, siis nüüd on ta pidev ja igapäevane, üks julgemaid krõbistajaid. Sageli istub ta oksal toidumaja kohal, lausa pildi jaoks poseerides.

Suurnokk-vint

 

Teiste lindude suhtes on suurnokk sõbralik ja on koos nendega nõus toidumajas olema. Samuti on ta teistest niipalju suurem, et isegi tigedad varblased ta rahule jätavad.

Rasvatihane puu otsas

Rasvatihane – ja kõik teised tihased – reeglina toidumajas pikemalt ei asitse, vaid hoopiski haaravad toidu kiirelt nokka ja lendavad seda puu otsa sööma.

Sinitihane lendab

Nii saingi sinitihasest vaid ähmase laigu…

Sootihane

Sootihane on inimeste suhtes väga julge, aga samas hirmkiire liikumise. Hea, et sellisegi pildi sain…

 

Rohevint

Põldvarblane ja rohevindid

Põldvarblased ja rohevindid on mu toidumaja kõige arvukamad kliendid. Alumisel pildil on näha põldvarblane, isane ja emane rohevint.

Metsvint puuhunnikul

Metsvint maas

Ma ei tea, kas neid metsvinte käib mu juures rohkem, kuid see üksainus kaunis isalind; näinud ma neid igatahes rohkem ei ole. Tema on aga igapäevane külaline – alguses vaatab umbusklikult ümbruses ringi, seejärel aga patseerib muru mööda ja pistab päevalilleseemneid.

 

Linnud söögimajas

Selline näeb linnumaja välja söögiaegadel – paar-kolm-neli lindu söögimajas ja kümmekond või rohkemgi maast seemneid söömas.

Must-kärbsenäpp

Must-kärbsenäpp söögimajas küll ei käi, kuid uudishimulikuks teeb see teda sellegipoolest. Muudkui lendab ligi ja mõistatab, et mida need teised linnud seal teevad?! Ise pesitseb ta tamme otsas pesakastis, juba viisteist aastat on iga aasta seal must-kärbsenäpp olnud.

Kuldnokk

Sama lugu on kuldnokkadega kase otsas… aga neil pole aega seal imestada, pojad karjuvad kõvasti ja vajavad toitmist.

3 kommentaari »

  1. Väga kenad pildid, aga miks sa praegusel aastaajal metsalinde toidad? Niimoodi nad ei õpigi iseseisvalt loodusest toitu hankima ja kui sul ühel päeval nende söötmisest viitsimine otsa saab, jäävad nad puhta nälga. Mul on ka akna taga linnumaja, aga linnutoitu panen sinna vaid siis, kui talvel paks lumi maas. Aga siis söödan kohusetundlikult iga päev, sest neil tekib refleks teatud kellaaegadel seal söömas käia.

    kommentaar kirjutas mr.Costello — 2007-05-30 @ 12:19:21 | Vasta

  2. See pole nüüd kindlasti nii – esiteks on praegu tegemist eelmise aasta vanalindudega, kes juba edukalt toitu oskavad otsida, ja teiseks toidavad osad siinmainitud liikidest poegi loomse toiduga, samas ise taimset toitu süües. “Puhta nälga” ei jää nad ka kindlasti, samuti ei plaani ma nende toitmist ära lõpetada.

    Lindude suvine lisatoitmine on väga levinud USA’s ja Suurbritannias, USA’st tuttava soovitusel ma seda tegema hakkasingi. Arvestades, kuivõrd palju arvukam on nendes maades just asulate linnustik – jätame siinkohal Eesti kliima arvestamata – ja kui palju on mul ümbruses nüüd rohkem linde, siis leian kindlasti, et see lisatoitmine tasub ära.

    Pealegi, mainitud liikidest on metsalind vahest ainukesena sootihane – ja see pesitseb mu köögiakna juures pesakastis…

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2007-05-30 @ 14:29:15 | Vasta

  3. Suurepärane lehekülg, tänan Teid!

    kommentaar kirjutas Tiiu — 2010-12-03 @ 13:35:48 | Vasta


RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.