…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2007-01-12

Tõlkeulme: lõpetamata sarjad

Filed under: Raamatud — Sander @ 10:35:21

Mul pole õrna aimugi, kui palju peab raamat läbi müüma, et selle väljaandmine kirjastusele ära tasuks. Õigused, tõlkimine, toimetamine, trükkimine, materjalid, kontorikulud, transport, maksud, kujundus, mingi pisike reklaam… Pakuks, et viiesaja või tuhande läbi müüdud raamatuga saab kirjastus ehk nulli. Võibolla.

Eesti keeleruumis ei ole ulmehuvilisi just palju. Üliaktiivseid – neid kes aktiivselt foorumites-blogides-listides suhtlevad ehk viiekümne kanti. Neid, kes kõik eesti keeles ilmunud ulmeraamatud ostavad ehk paarsada. Tuhatkond ostab üks-kaks raamatut aastas – lisaks veel neli-viis tuhat selliseid, kes Pratchette-Tolkiene-Pottereid ostavad. Kokku ilmselt alla kümne tuhande, aga kui viimasena mainitud maha arvata, siis 1500 kanti.

Kõiki raamatuid need potentsiaalsed poolteist tuhat inimest ei osta. Kaugeltki mitte. Kirjastused ilmselt kiljuksid rõõmust, kui neil õnnestuks müüa maha mõnest ulmeraamatust üle tuhande eksemplari. Võibolla kolmesaja kuni seitsmesajaga müüdud raamatuga võib tuntud autorite puhul arvestada – ja paljudel juhtudel teeb kirjastus nagunii heategevust.

Praegu ilmub ulmet eesti keeles näpuotsaga – ja osa sellest ilmub vaid tänu sellele, et kirjastustes töötavad inimesed, kellele meeldib ulme (tänan teid!). Samas, üheksakümnendate teisel poolel ja aastatuhande alguses ilmus ulmet tublisti rohkem.

Mis juhtus?

On ju toimunud palju, mis ulmekirjandust võiks populariseerida (lihtsalt selgituseks, ulmekirjanduse all pean ma silmas sci-fid ja fantasyt. Lisaks ilmselt ka teatud osa horrorist). “Sõrmuste Isanda” ilmumine filmitriloogiana. “Harry Potteri” raamatute ja filmide fenomenaalne edu. Sci-fi poole pealt ehk “Tähesõdade” kolm esimest filmi, nii kehvad nagu nad ka parajasti olid. Rahva elatustaseme tõus on olnud kiirem kui raamatute hinna tõus. Tekkinud on uusi raamatupoode, milles on meeldiv käia – kohvik, hea asupaik, meeldiv õhkkond ja ka küllalt palju kliente – paistab, et inimesed ostavad raamatuid rohkem kui kolme-nelja aasta eest. Võimalus osta raamatuid võrgust ja nad tühise summa eest koju saata. Mitmesugused raamatuklubid heade pakkumistega.

Ilmselt saaks eelnenud nimekirja veelgi jätkata. Aga see ei selgita, miks eestlased ulmekirjandust enam ei loe. Kas on tegemist vastumeelsusega ilukirjanduse vastu? Või “eskapismi” vajaduse kadumisega?

Või on kirjastused ise oma klientuuri ära rikkunud?

Sageli pole mõeldud, kas potentsiaalsele ulmelugejale see raamat huvi pakub – eesti keeles on ilmutatud uskumatu hulk keskpärast ulmet. Pahatihti on tõlked allapoole igasugust arvustust. Massiliselt on lastud välja lõpetamata sarju – aga sellest edaspidi. Ning, vahest suurima möödalasuna, pole mõeldud tõsiselt lugejaskonna loomisele ja arendamisele.

Puudub… pidev müügitegevus. Ei mõelda sellele, et mida me müüme Potteri ostjale järgmisena? Kas “Sõrmuste Isanda” tuules saaks müüa näiteks toda sarja – ja siis seda ka vastavalt reklaamida.

Teha odav, masstiraažis, taskuformaadis, pehmete kaantega sari – a la Öölane, kus vahepeal ulmet ka ilmus. Üks raamat kuus, sada krooni tükk – või veelgi vähem – ja avaldada seal sarjas.. noh, nii.. mitte just tippulmet aga samas ka mitte täielikku kõntsa. Näiteks DragonLance ja Forgotten Realms sarjad, autoritest ehk Raymond E. Feist ja Lois McMaster Bujold. Inglise fillid odavalt tõlkima.

Ja avaldada seda just selleks, et tulevikus nende ostjatele oleks võimalik hiljem müüa muud, paremat/kallimat ulmekirjandust. Loevad seda sarja ka koduperenaised ja poisikesed, esimeste maitse paraneb ja teised saavad täiskasvanuks. Investeering tulevikku!

Ja kindlasti, ilmtingimata, kas või nui neljaks – iga alustatud sari tuleb lõpetada. Järjepidevus. Praegune eesti kirjastuste müügistrateegia on lasta välja esimene raamat – ja kui see ei müü, siis sarja edasi ei kirjastata. Ning inimesed juba arvestavad sellega – “ah mis ma sellest Jordanist ostan, nagunii selle kõiki osasid ei tule” (alguses oli Tiritamm kaljukindel – ilmub kogu Wheel of Time sari. Viimati meilisin neile nii pooleteise aasta eest – siis öeldi et teine osa kohe-kohe ilmub. Tutkit!).

Mõtlesin, et koostan siia nimekirja alustatud, aga lõpetamata sarjadest – neid on nii masendavalt palju. Meeldiv on seejuures, et Eesti ulmetõlgete grand old man‘i Mario Kivistiku poolt tõlgitavad sarjad ilmuvad üldjuhul täielikult – ehkki üpriski aeglaselt (Simmonsi Hyperioni-cantos). Seetõttu on ka kirjutise alguses olev George R. R. Martini raamatu kaanepilt üsnagi eksitav – eriti kuna see raamat alles ilmus. Loodame, et saame siiski terve sarja, ehkki mind ennast jätab see külmemaks kui nii mõnigi teine poolelolev sari.

Tagasi nimekirja juurde. Ei lisa siia hiljuti alustatud sarju; samuti ei kommenteeri sarjade väljaandmise vajalikkust/nende kvaliteeti. Vaevalt, et ma oma aruga kõiki pooleli sarju saan kohe kirja pandud – kui mõni välja jääb, siis ärge pahandage vaid ütelge seda kommentaaris. Sama kehtib selle kohta, kui mõni on liiast. Ning seejärel saab see sari lisatud/eemaldatud.

  • A Space Odyssey. Arthur C. Clarke
  • Artemis Fowl. Eoin Colfer
  • Bridge Trilogy. William Gibson
  • Culture. Iain M. Banks
  • Cyberspace. William Gibson
  • Deeptown. Sergei Lukjanenko
  • Dragonriders of Pern. Anne McCaffrey
  • Earthsea. Ursula K. Le Guin
  • Ekumen. Ursula K. Le Guin
  • Elric Saga. Michael Moorcock
  • Ender Saga. Orson Scott Card
  • Eve Dallas. J. D. Robb
  • Farseer Trilogy. Robin Hobb
  • Kapitän Nemos Kinder. Wolfgang Hohlbein
  • Les Fourmis. Bernard Werber
  • Marjorie Westriding. Sheri S. Tepper
  • Mediator. Jenny Carroll
  • Märchenmond. Wolfgang Hohlbein – Heike Hohlbein
  • MythAdventures. Robert Asprin
  • Nine Princes in Amber. Roger Zelazny
  • Order of St. Leibowitz. Walter M. Miller, Jr.
  • Peggy Sue et les fantômes. Serge Brussolo
  • Prospero`s Children. Jan Siegel
  • Rama. Arthur C. Clarke – Gentry Lee
  • Red Dwarf. Grant Naylor
  • Redwall. Brian Jacques
  • Ringworld. Larry Niven
  • Sabrina, the Teenage Witch. Erinevad autorid
  • Spiderwick Chronicles. Tony DiTerlizzi – Holly Black
  • Tales of Rowan Hood. Nancy Springer
  • Wheel of Time. Robert Jordan
  • Winter of the World. Michael Scott Rohan
  • X-Files. Erinevad autorid

18 kommentaari »

  1. asprini järgi sügeleb juba küll tükk aega. eriti arvestades sellega, et esimesed osad tulid suht väikese ajavahega välja. ja selline totakas kiiks on, et kui mingit sarja juba eesti keeles lugema hakkan, siis ei taha poole pealt inglise keelele üle minna (kuigi keel ise pole probleemiks).

    kommentaar kirjutas kessu — 2007-01-12 @ 11:29:29 | Vasta

  2. Samas pole Farseer’i esimese raamatu tõlget mitte kuskilt saada.

    Ja ausalt öeldes, ostan mina hinnast lähtuvalt ingliskeelseid ulmekaid. Viimati ostsin neli Jasper Fforde raamatut mingi 350 krooni eest ja ühe eestikeelse Kontakti (ingliskeelse lugesin ammu läbi) 260 krooni eest. On väike hinnavahe? Mul ei ole vaja paksu ja kõvakaanelist raamatut, mis ei mahu riiulisse ära, ma tahan nauditavat lugemiselamust.

    Ah jaa, Charles de Lint’ilt on tema The Newford Series’ ka ainult üks raamat tõlgitud.

    kommentaar kirjutas triangel — 2007-01-12 @ 11:52:41 | Vasta

  3. Tänan, lisasin Newford Series’i. Ei teadnudki et see raamat sarja kuulub.

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2007-01-12 @ 12:01:18 | Vasta

  4. Alustaks peamisest eksimusest: eestikeelsel ulmel pole vahet, et kas pehme- või kõvakaaneline. Trükiarv on sedavõrd väike, et pehmekaanelise eelised ei pääse löögile.

    Teine suur eksimus on, et võõrfiloloog on hea võõrast keelest tõlkija. Tihti ei ole! Eesti keelde tõlkija peamiseks oskuseks on hea eesti keel… loomulikult tuleb ka algkeelt osata. Kui nö. tõlkija eesti keelt ei oska, siis teeb ta ainult tõlke x keelest ning keegi peab selle vaheastme veel eesti keelde tõlkima. Lühidalt, kui kirjanduslikku annet ja eesti keele oskust pole, siis aita ka filoloogi diplom!

    Veel poolikuid sarju:
    A Space Odyssey. Arthur C. Clarke
    Artemis Fowl. Eoin Colfer
    Cyberspace. William Gibson
    Deeptown. Sergei Lukjanenko
    Earthsea. Ursula K. Le Guin
    Eve Dallas. J. D. Robb
    Kapitän Nemos Kinder. Wolfgang Hohlbein
    Les Fourmis. Bernard Werber
    Marjorie Westriding. Sheri S. Tepper
    Märchenmond. Wolfgang Hohlbein – Heike Hohlbein
    Order of St. Leibowitz. Walter M. Miller, Jr.
    Peggy Sue et les fantômes. Serge Brussolo
    Rama. Arthur C. Clarke – Gentry Lee
    Redwall. Brian Jacques
    Ringworld. Larry Niven
    Sabrina, the Teenage Witch. Erinevad autorid
    The Bridge Trilogy. William Gibson
    The Cyberspace Trilogy. William Gibson
    The Ekumen. Ursula K. Le Guin
    The Mediator. Jenny Carroll
    The Spiderwick Chronicles. Tony DiTerlizzi – Holly Black
    The X-Files. Erinevad autorid

    Ilmselt on midagi veel, aga ma võtsin aluseks enamjaolt uuemad asjad (ehk aastad 1997-2005)… Earthsea on vist ainuke varasem.

    Põhjused on muidugi erinevad: mõnda kirjastust enam pole, mõni kirjastus enam ulmet ei avalda jne.

    kommentaar kirjutas Ulmeguru — 2007-01-12 @ 12:54:56 | Vasta

  5. Tänan. Lisasin need sarjad

    Aga “filli” all pidasin ma silmas filoloogia üliõpilast, kes ilmselt teeksid suhteliselt odavaid ja suhteliselt nirusid tõlkeid.

    Pehmekaanelise eelis ei olekski vahest niivõrd see hind, kui võimalus reklaamida neid välja kui ajaviiteraamatuid – “Mida sina hommikul bussis teed? Loe meie sarja!”

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2007-01-12 @ 13:17:41 | Vasta

  6. Hm, Gibsoni Cyberpunk triloogia sai topelt…

    Ja mis, nende niruste tõlgete eesmärk oleks?
    Jõudmine kohalike filmitõlgete tasemele?
    Et inimesed üldse enam ei loeks..?

    Pehmekaaneliste vastu on ka argument, et enamus uuemaid ulmekaid on sedavõrd tüsedad, et neid oleks suht ebamugav taskuraamatuna lugeda…

    kommentaar kirjutas Ulmeguru — 2007-01-12 @ 13:28:07 | Vasta

  7. Parandatud.

    Ega nirud tõlked pole eesmärk omaette – lihtsalt pisikese raha eest tipptõlget/tõlkijat ei saa (nimesid nimetamata, mitmed meie parimad tõlkijad teevad vähem huvi pakkuvate raamatute puhul ülejalatööd. Või on äkki neil alltöövõtjad?).

    Aga näiteks mainitud DragonLance raamatud – keskpärased nagu nad ka on – on ilusad lühikesed. Ilmselt saaks neid litsenseerida ka suhteliselt odava hinnaga (kuivõrd nad on suhteliselt vanad), eriti kui võtta mitte üks-kaks vaid paarkümmend tükki.

    Ei ole kirjastusmaailmaga kuigi tuttav, seetõttu võivad mu arvamused üsnagi vildakad olla.

    Muideks, Ulmeguru, kuidas kunagi lubatud Valguse Isanda uue väljaandega on? ;)

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2007-01-12 @ 13:40:34 | Vasta

  8. Alustaks lõpust: kindlasti vajaks «Valguse Isand» uut väljaannet, aga praegu on vist ka olulisemaid asju avaldamata…

    DragonLance?
    Miks peaks eesti keeles avaldama keskpäraseid ulmekaid, kui isegi häid ja väga häid on küll ja küll avaldamata?
    Ja pole miskipärast ka veendunud, et rollimängijad neid DragonLance niiväga õhinal ostaksid…

    Samas, kui ma vaatan täiesti keskpärase Eragorni edu..?

    Eks igal tõlkijal ole halvemaid ja paremaid päevi ning ilmselt tuleb normaalseks äraelamiseks ka teha rohkem, kui jõuaks… samas on väga suur probleem heade toimetajate vähesus… ja ega neid häid tõlkijaid ka palju pole…

    kommentaar kirjutas Ulmeguru — 2007-01-12 @ 13:56:58 | Vasta

  9. Eragon on… keskpärane ja kokkulaenatud. Telepaatilised lohed? Uskumatu ja uus (Anne McCaffrey keerab ennast hauas ringi). Algus on WoT’st maha viksitud, laene teistest raamatutest oli leida teisigi. Ja kirjanduslikult samuti väga keskpärane.

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2007-01-12 @ 14:17:06 | Vasta

  10. “aga praegu on vist ka olulisemaid asju avaldamata…” Äkki annad väikseid vihjeid, mida head ilmumas on?

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2007-01-12 @ 16:40:31 | Vasta

  11. T2hendab, kas ongi nyyd m6tet tingimata k6igest k6ike meie v2ikesele turule toppida. Tegelikult v6iks need poolikud sarjad jagada laias laastus kaheks:
    Need mille osad moodustavad yhe alguse ja l6puga tervikliku stoori:
    siia alla kuuluks Lukjanenko “Labyrint”, Banksi Kultuuri lood, Meremaa Võlur jne. Nende puhul pole k6ikide osade ilmtingimatane ilmutamine sugugi vajalik.
    Teise ryhma moodustavad need raaamtud kus lugu ei moodusta tervikut ja j22b pooleli. Sihukesed on n2iteks J22alasi ja Salam6rtsuka 6pilane. Sellised “poolikud” teevad ikka tigedaks kyll. Eriti kui oled hunniku rahapappi v2lja k2inud. Niigi on raamatud meil ropult kallid ja kui siis selline poolik jutt riiulisse tolmuma j22b, siis m6tled ikka 3 x sygavalt j2rele enne kui j2rjekordse sarjaraamatu julged osta.
    Ma loodan, et v2hemalt “Laskur” ja “Troonide M2ng” ei j22 samamoodi ripakile.

    kommentaar kirjutas Offf — 2007-01-12 @ 16:41:53 | Vasta

  12. Stephen Kingi sarjast «Tume torn» peaks vähemasti kolm romaani ilmuma, ehk müüvad need piisavalt hästi ja kirjastus jätkab.

    «Troonide mängu» teine pool peaks selle aasta esimeses pooles ilmuma… kogu «Jää ja tule laulu» sarja asjus olen ma suhteliselt skeptiline.

    Aga selle kaheks jagamise asjus olen nõus. Samas, miks pidi avaldama kaks erineva sarja McCaffreyt? Ja tegelikult on ikka nii, et kui kirjastus mingit sarja otsast närima hakkab, siis riskib ta ka nende inimeste pahameelega, kes tahaksid sarja edasi lugeda (kuigi formaalselt võib sarja pooleli jätta)…

    Ilmselge on, et Eestis pole ulme kirjastamine kuigi arukale järjele seatud… et antakse välja (praktiliselt järjest) kaks Nivenit ning siis jäetakse asi katki, et ilmub viis Elricut ära ning kuuendaks enam võhma ei jagu…

    kommentaar kirjutas Ulmeguru — 2007-01-12 @ 17:04:26 | Vasta

  13. Asprini suhtes olen optimist. Seni ilmunu on tõlkinud üks ja sama tõlkija – minu meelest on väga hea, kui sarja tõlgib sama inimene. Aga tõlkija ei jõua alati ühes tempos ja kui kirjastus talle näiteks Asprini vahele mingi muu kiire raamatu surus, ongi ilmumisega auk sees. Jää ja tule asjus… nojah, Varrak on Varrak. Ise ei söö ja teistele ei anna. Tiritammes oli naljaga pooleks korraks arutusel mõte teha sari nimega Speedwell (sellenimeline oli “Surelikes masinates” linn, mis end elatas teiste linnade jäätmetest) ja hakata selles avaldama teiste poolt ripakile jäetud sarjasabasid – ja Hobbi asjus isegi prooviti läbi rääkida – aga Varrak ei andnud seda ära ja eks me vist kõik aimame, mis Hobbiga edasi saab või õigemini ei saa. Parema ülevaate saamiseks võiks muidugi panna sarjade nimekirjale kirjastuste nimed kah juurde. Ajaratta teine raamat pidi minu andmetel ilmuma sel sügisel, aga teades Tiritamme asjade venimist ja seda, et võhm läks Tolkieni peale… Igatahes on raamat minu andmetel tõlgitud ja toimetatud vist ka. Küll ta ükskord ikka ilmub.

    kommentaar kirjutas Shadow — 2007-01-13 @ 13:51:50 | Vasta

  14. Kurb, et Varrak niimoodi käitub – ise ei söö ja teistel ei lase. Kena oleks küll, kui õnnestuks vähemalt olulisemad poolikud sarjad ära lõpetada.

    Tore, et WoT’d ikkagi plaanitakse välja anda. Esimesed kaheksa tahaks kindlasti saada, edasi.. nojah.

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2007-01-13 @ 18:00:08 | Vasta

  15. Asprini ja Spiderwicki suhtes ma just optimistlik ei oleks… esimese puhul pole probleem kindlasti tõlkija jõudluses, sest minu andmetel on tõlkijal vähemasti üks romaan veel tõlgitud, aga tundub, et kirjastusel on huvi langenud..?

    kommentaar kirjutas Ulmeguru — 2007-01-13 @ 22:26:58 | Vasta

  16. Täitsa kasulik kirjatükk, sain oma üllatuseks teada, et Kosmoseodüsseial on ka neljas osa… Seda ostaks küll. Lisaks ootaks veel ülalnimetatud asjadest järgmisi (eelistuste järjekorras):
    1. Rama
    2. Ender
    3. Kultuur
    4. Punane kääbus

    kommentaar kirjutas mr.Costello — 2007-01-14 @ 18:56:20 | Vasta

  17. […] tõlgib ning avaldab “Düüni” nürilt lõpuni, samas kui eesti keelde tõlkimisel on pooleli jäänud paljud teised, kordi paremad sarjad. Milles peitub “Düüni” […]

    Pingback-viide kirjutas Frank Herbert “Düüni messias” « Mister Costello — kangelane — 2008-03-22 @ 01:35:46 | Vasta

  18. […] eestikeelset ulmet – tõsi, siin on põhjus ka muus peale hinna, nimelt pooleli jäetud sarjades (vaata mu kunagist postitust selle kohta). Mõtlen riiulis siiani üksinda seisvale Wheel of Time esimesele osale ja lihtsalt ei osta […]

    Pingback-viide kirjutas E-raamatud E-Eestis « …meie igapäevast IT’d anna meile igapäev… — 2010-11-10 @ 13:41:33 | Vasta


RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.