Garbage collection on juba kord selline kahtlane asi… kutsume selle igaks juhuks manuaalselt oma teenuse väljakutse lõpus välja ning ootame et GC oma töö ära teeks, siis me võime kindlad olla et meil on kõik mälust mittevajalik mälust kadunud. Aga oot… kas ta ikka eemaldas mälust kõik mittevajalikud objektid? Teeme seda kaks korda järjest. Nüüd me saame lõpuks tagastada veebiteenuse vastuse, uraa!

GC.Collect();
GC.WaitForPendingFinalizers();
GC.Collect();
GC.WaitForPendingFinalizers();

Meetod ajutise kataloogi saamiseks:

public string GetTempPath()
{
  //string path = System.Environment.GetEnvironmentVariable("TEMP");
  //if (!path.EndsWith("\\")) path += "\\";
  //return path;
  return "C:\\";
}

Seejuures – kuna tegemist oli ju veebiteenusega – siis loomulikult ei olnud IIS’il õigust C:\ kirjutada. Ning kuna seda kataloogi küsis logimine, mis oli wrapitud try… catch blokki, siis ei kirjutatud iial ühtegi logirida. Miks on vaja logi kirjutada ajutisse kataloogi? Miks ei kasutata Path.GetTempPath() meetodit?

private int RandomNumber(int min, int max)
{
  var random = new Random();
  return random.Next(min, max);
}

See RandomNumber() funktsioon iseenesest ei ole WTF. Tõsi, kuivõrd seda kasutati täpselt ühes kohas, siis oleks võinud see olla ka lihtsalt new Random().Next(min, max), kuid see pole veel tragöödia. Kurb on aga see, kuidas seda kasutati – nimelt võeti saadud number ja liideti stringile, et saada unikaalne failinimi. Loomulikult ei kontrollitud ega seda faili juba enne olemas ei ole… Miks kasutada Path.GetRandomFileName() funktsionaalsust, kui ise saab ju kah?

Ning päeva nael, mis on esitamiseks liiga pikk. Kolm igaüks 168 rea pikkust meetodit, kesksed antud veebiteenuse funktsionaalsusele. Lähemal uurimisel selgub, et tegemist on täpselt ühe ja sama meetodiga, mis erineb kettale salvestatava faili laiendi poolest (string). Ning näpuka tõttu copypasteerimisel on esimesel ja kolmandal meetodil sisse jäänud sama laiend.

Miks ei võinud anda seda laiendit sisse meetodi parameetrina? Vastust teab vaid tuul.

Lisaks, umbes kolmkümmend deklareeritud ja sageli ka väärtustatud muutujat, mida ei kasutata. Sealhulgas ka streamid, mis luuakse ja loetakse väärtused sisse, kuid ei kasutata ega suleta. Kasutamata meetodid. Kümmekond konstanti, mida kasutatakse vaid ühes kohas, kui üldse. Mittetöötav logimine üritab kirjutada logifaili potentsiaalselt kümneid megabaite suurt Base64 stringi. If-else-if puud switch…case asemel.

Versioonihalduses olev kood ei ole sama, mis lives kompileeritud dll – ning seejuures loomulikult ei tea keegi, kus see “päris” kood võiks olla. Ilmselt ei jõudnud see kunagi tundmatu “arendaja” masinast kaugemale.

—

Lisaks veel kommentaar nooremprogrammeerija koodist, hoopis teisest projektist:

// Note that this implementation has weakness. It does not work correctly

See tegelikult ei ole teotus ja muutub arusaadavaks, kui järgmisel real olevat “// if…” kommentaari jätku lugeda. Aga esmapilgul…

Mingil põhjusel ei suuda Revalsport oma kodulehele riputada saunade töösoleku aegu, kasvõi sellesama Wordi dokumendina mis ülaloleva sildi aluseks on. Iseasi, et meeste aurusaun on minumeelest igal aastal nii kümmekond kuud remondis või lihtsalt mittetöötav.

Kui nüüd veel infrapunase ja soome sauna ajad saaks…

Ei ole pannud tähele millal, aga Google on lõpuks ometi hakanud toetama #-sümbolit otsingus – ehk saab otsida C♯ ilma et pakutaks tava-C vasteid. Eks oli nagu aeg ka, C♯ on siiski üks “suurest viiest” (nüüd ehk juba “suurest kuuest”). Siiani oli #-tugi üks väheseid põhjuseid, miks Bingi kasutada.

That said, there is one reason to have a global exception handler: logging.

We, the programmers, are not superhumans. No matter how many precautions we take, there always is a clever idiot who finds a way to break our programs in a new and unexpected way. Or, as Rick Cook put it, “Programming today is a race between software engineers striving to build bigger and better idiot-proof programs, and the Universe trying to produce bigger and better idiots. So far, the Universe is winning.”.

The idiot may be DBA, changing case-insensitive database to case sensitive, “because, y’know, man, case insensitivity is sooo Pascal”. Or client decides to “reconfigure” web server. Or user decides that all those dll files are really a security risk. Or… No matter what. There will be a time when the flying feces will hit the rotating blades. Hard.

And the client will complain that our application does not work, fix it now!!!11!! But everything is working for us just fine…

That is where the global error handler will come to the rescue – namely, we catch a previously uncaught exception and log it. What happens with the program after that is not our concern here.

So, enough blabber, gimme the code.

static void Main(string[] args)
{
  AppDomain.CurrentDomain.UnhandledException += CurrentDomainUnhandledException;
  //...
  //Profit!                     
}

static void CurrentDomainUnhandledException(object sender, UnhandledExceptionEventArgs e)
{
  MyFavouriteLogger.LogException(e.ExceptionObject as Exception, "Unhandled exception. Terminating application!");
  //Exit gracefully with a message and Environment.Exitcode
}

There are several gotcha’s with AppDomamain.UnhandledException, read about those from MSDN. You can use it with WinForms, but for WinForms there is Application.ThreadException as well.

Imre’s recent blog post about reading large text files reminded me about a proof-of-concept prototype I did a while ago – i.e. opening and viewing large text files in .NET. It is useful when looking at huge log files or XML data dumps – et.wikipedia data dump is open in the screenshot. Most “regular” programs choke at such files – for example, it is more or less impossible to open 100+ MB file in otherwise very fast Notepad++, similarly super-fast firstobject XML editor chokes even on a medium-size database dump.

StreamTextViewer is based on StreamViewer() class, reading the file in chunks. You’ll need .NET 3.5 use the app.

Remember, this is really just a proof-of-concept prototype and not finished & polished application. Especially navigation is not all that great, also it is missing a multitude of niceties usually found in normal apps.

Features:

• Opens any size of text file (well, you might get an error if your file is bigger than 9,223,372,036,854,775,807 bytes, that is 9.223 exabytes, or about 100 times the data that exists right now in tha internets. The current NTFS implementation only supports files up to 16 TB, so you are SOL anyway if you have a bigger file :P).
• Fast, with a low memory footprint (about 30..40 MB when the file is loaded).
• Auto-detects encoding (displayed in the status strip).
• Supports any encoding that .NET supports.
• Fairly fast search (note: case sensitive!).
• Go-to feature: go to specific percent or location of the file.
• Supports *nix-style \n line endings.
• “Navigation bar” on the right, showing current position. You can also move the rectangle or click on the bar to go to a new location.

Possible to-do list for the future:

• Come up with a better name!
• Better navigation – load next chunk automagically when user reaches end of the current one
• Search: case insensitive search, regexp
• Encoding: allow user to change encoding-on-the-fly
• Opening file from the command line, drag and drop
• Editing? Search & replace

Säästuprogramm?

Esinejatest väga paljud mängisid muusikat, millel ei olnud bluusiga mitte mingit pistmist. Kas nad olid tõesti lihtsalt nii odavad? Ülejäänutest enamik mängis rütmibluusi või bluusrocki – ning puhast deltabluusi ei mänginud kahjuks keegi.

Esimese päeva esinejatest jätsid hea mulje Vladimir Rusinov & The Jumping Cats – seda seni, kuni Vladimir ei laulnud. Kahjuks tal lauluhäälega just kõige parem sõbrasuhe ei olnud. Meeldivana jäi meelde Hey Joe, mis minu kõrva järgi oli noot-noodilt Deep Purple versioon.

Fernando Noronha & Black Soul mängis üsna agressiivset bluusrocki, kuid neid oli kuulata täitsa mõnus; Kirk Fletcher jättis alguses üsna hea mulje, kuid kahjuks olid kõik lood omavahel sarnased.

Äärmiselt ebameeldiva mulje jättis, et festivali kavas oleva Taavi Peterson & The Doors tribute kontserdile pääsu eest nõuti lisaraha ka siis, kui festivali pass oli olemas. Täiesti arusaamatu ja nõme liigutus, häbi korraldajatele. Festivali passiga peab saama kõikjale, mis on kavas!

Festivali põhilava oli Haapsalu linnuses. Kontserdipaigana on see fantastiline, just õhkkonna poolest. Lava oleks võinud vahest veidi kõrgem olla, kuivõrd ju amfiteatri tõusu platsil ei ole.

Teise päeva muusikaline osa algas “Selveri laval”. Sõitsime sinna… ja lava ei kusagil. Parkisime siis ja ootasime kuni hakkasid soundcheck kostma.

Selgus, et “Selveri lava” on lihtsalt kaks kõlarit supermarketi sissepääsu juures. Kohas, kus inimesed oma ostudega ringi kõnnivad. Lihtsalt esinejate mõnitamine – eriti, kuna linnuses ei esinenud samal ajal keegi. Linnuses on suur ja väike lava – oleks võinud ju selle ukse kõrval mängimise asemel sinna väiksele lavale panna esinema…

Selveri juures jättis üllatavalt meeldiva kogemuse Eesti coveribänd Tulv. Nad mängisid igihaljaid rockihitte; lauljataril olid ilusad jalad ja veel ilusam hääl. Nemad oleks küll kindlasti võinud linnuses väiksel laval olla, ajatäiteks enam kui piisav.

Teine “Selveri lava” esineja oli The Tomahawck Brothers. Neile sobis see lava küll ja küll.

Pealava esimene esineja oli Jo’Buddy & Down Home King III, kes küll mängisid bluusitaolist muusikat, kuid ma pole veel iial näinud et live-esinejasse nii külmalt suhtutaks. Kui esinemine lõppes, siis läbis rahvast kollektiivne ohe – lõpuks ometi läbi! Täielik möödapanek korraldajate poolt.

Vaigla Bros feat. Kaire Vilgats & Raivo Tafenau tegid sellist jatsu, mida on kindlasti huvitav mängida… aga surmigav kuulata. Paar lugu olid siiski suht kenad. Kaire Vilgats oleks võinud lood ära õppida.

Päeva ning festivali parim esineja oli USA perebänd (kaks venda ja õde) Trampled Under Foot. Keeruka perenimega “Schnebelen” esinejad olid tasemel, naislaulja/bassisti hääl oli fantastiline. Mängiti nii omaloomingut kui ka bluusiklassikat, samuti Led Zeppelini (ansabli nimi tulebki Led Zeppelini loost). Väga nauditav elamus.

Augustibluusi lõpetas lennukiga kohale toodud Tõnis Mägi. Standardne Tõnis Mäe kontsert, ei ole suurt midagi kiita ega laita.

Kokkuvõtteks… veidi pettusin, ilmselt kuna ootused olid kõrgemad kui reaalsus. Korraldajad suudaksid-võiksid paremat tööd teha nii organiseerimise kui ka esinejate poole pealt. Kui kunagi on mõni/mõned huvitavamad esinejad, siis võiks küll uuesti minna, muidu vist ei ole soovi.

Räpastanud, kõver, oksi täis, halvasti saetud, läbimärg. Ja loomulikult roppkallis ning enesestmõistetavalt ainult sularaha eest. Ehitamine Raplamaal.

Õnneks on pea kõik kuuri puumaterjal mujalt, vaid latte tuli juurde osta.

http://sepp.offline.ee/temp/AdBlockPlus.txt

http://adblock.sander85.com/

Ühtlasi mobiililt postitamise test.

I got tired of writing <input type=”checkbox” name=”mycheckbox” id=”mycheckbox” /> every time I needed a “normal”, checkbox, so I wrote a set SimpleTextbox extensions for InputExtensions (Html.SimpleTextbox()):

(code formatted with http://quickhighlighter.com/code-syntax-highlighter.php, as I cannot currently use my normal utilities)

Using SimpleCheckbox is same as using normal ASP.NET MVC checkbox:

• @Html.SimpleCheckbox(“Active”) – renders normal checkbox, not checked.
• @Html.SimpleCheckbox(“Active”, Model.Active) – checked if Model.Active is true, unchecked if not.
• @Html.SimpleCheckbox(“Active”, Model.Active, new { @class = “mycheckboxclass” }) – adds CSS class (or other attributes) to the checkbox.

Põhjendustena toodi ära suuresti sama, mida Eesti Interneti Kogukond on juba pea aasta aega rääkinud – sihtasutus kasutab ära oma monopoolset seisundit, määrates Eesti .ee domeenidele  ühe kalleima hinna Euroopas, seejuures on antud sihtasutuse kulud üpriski ebaselged – et mitte öelda hämarad. Rääkimata täielikust infosulust – EIS keeldub tunnustamast isegi avaliku teabe seadust (pdf).

Lisaks paistab et juhatus ei kuulanud ka nõukogu, soovides viimast näha pigem kummitemplina, mitte oma tegevuse suunajana. Nõukogu ei saanud isegi selgitusi domeenide tasumäära kujunemise kohta!

Mis saab edasi?

Loodetavasti ei õnnestu ETL’i esindajate avaldust mati alla lükata, nagu “suvalise” Kogukonna arvamusi. ETL on siiski EIS’i asutajaliige ja suht auväärsete liikmetega organisatsioon. Tahaks loota, et sihtasutuse juhatus (Marek-Andres Kauts ja  Jaak Lippmaa) astub ise tagasi. Sihtasutuse palgaliste töötajate arv langetatakse reaalselt vajaliku tasemeni (juhataja, sekretär, kaks serveriadminni) – kes kõik palgatakse avalike konkurssidega, mitte ei võeta kosmeetikust nõunikke Lõuna-Ameerika reisidele…

Ehk hakkab EIS’i finantstegevusega tegelema Finantsinspektsioon – ja vajadusel ka majanduspolitsei. Viimasel juhul peaks ka kogu selle käki kokkukeeraja – majandusminister Juhan Parts – kindlasti tagasi astuma.

Samas, rong on suuresti juba läinud. pri.ee on samahästi kui surnud, hauast tagasi seda ei too, ükskõik kui palju kretiinset “materjal on ju serverites alles” väidet ei korrataks. Paljud .ee domeenid on kadunud või kolinud .com ja .eu peale. Poole aasta pealt ilmselt domeeni hinda ka ei muudeta. Ehk saab miinimumina vähemalt avalikkus probleemist teadlikumaks.

Elame, näeme.