Problem with a JS-heavy web application. Administrators have some extra controls, which should be visible if server sends “seeall” header with a value “True” (don’t worry, the actual check about using those controls is on server-side, this is just for visibility). It works fine in Firefox, but fails completely in IE and Chrome.

Everything looks completely legit in other browsers. The header exists and has the value “True”… but the comparison still fails.

In the end I found the issue – it seems that Chrome and IE do not strip \r (carriage return) control symbol from the header value string. This can be illustrated with the following pseudocode:

if (data.getResponseHeader['seeall'] == 'True') alert("True in Firefox");

if (data.getResponseHeader['seeall'] == 'True\r') alert("True in non-Firefox");

Ei, ma ei pea silmas skeptik.ee poolt kirjeldatud petukaupa. Ma räägin kõige tavalisemast puhastavast segust – enamasti etanooli ja isoalkoholi segu, millele on üldjuhul veel lõhna- ja värvaineid lisatud.

Mul pole suurt usku olnud, ometi olen neid aeg-ajalt autole paaki kallanud. Mõju on kütuselisanditel ju selge – sadestunud orgaanika lahustamine ning põlemistemperatuuri tõstmine, samuti vee sidumine. Segud on kallivõitu – 50.. 100+ krooni. Diislisse piirituse kallamine talvisel ajal on vana nipp.

Üle-eelmisel nädalavahetusel maale minnes nägin poes Eesti tootja kütuselisandit, 25 krooni. Etanooli ja isopropanooli segu – mõtlesin, et proovin.

Maal oli vaja muru niita, loodetavasti viimast korda sel aastal. Kuivõrd muruniitja bensiin on suvi läbi pärinenud sellest tanklaketist – ning ka peale kevadise õlivahetuse ja puhastuse pole muruniitja mootor hooldust saanud – siis mootor turtsus ja jättis vahele. Leidsin, et midagi pole kaotada ja paagi täitmisel lisasin ka veidi kütuselisandit, eriti kuna tegemist oli kanistri põhjaga, kuhu ikka saasta sadestub.

Ennäe imet. Kümne minuti pärast jäi turtsumine vähemaks – ja poole tunni pärast kadus täielikult. Mootor töötas ilusti ja ühtlaselt.

Hakka või pidevalt autopaaki kallama. Üks mu tuttav diiselmootoriga auto omanik ütles kunagi, et tema kallab spetsiaalset diislisegu igasse paagitäide – vähema kütusekulu tõttu tasuvat ära.

E24 vahendab The Onioni artiklit:  http://www.e24.ee/?id=170417 (The Onioni originaal).

Eeldan, et selle võtab E24 kibekiiresti maha, seetõttu ka screenshot:

Nendele, kes ei tea – ilmselt siis ka E24 toimetaja või ajakirjanik – The Onion on väga tuntud satiirisait. Ärge muretsega, E24 inimesed, ka teised toimetused on samasse ämbrisse astunud ja palju kordi.

Eilne Postimees/Tarbija24 kirjutas probleemidest vabamüügiravimite müügi lubamisel poodidesse.

Olen enam kui korra pidanud tööl olema haigena kui hommikul ei saanud apteeki minna ravimit ostma, sest see oli lihtsalt alles kinni – ja valveapteegi otsimine võtaks liigselt kaua aega. Sama on olnud ka õhtuti, so. näiteks hambavalu, kuid valuvaigisti on otsa saanud – aga kell kümme pole ükski apteek lahti.

Aga mu kodu lähedal on supermarket avatud 8-23. Saaksin minna kui mul on aega, kõik asjad ühest kohast peale selle.

Tarbija24 artiklist leidsin kaks šokeerivat fakti. Esiteks on Suurbritannias paratsetamool viis korda odavam kui Eestis – ja teiseks, et kuni 90% Eesti ravimiturust on kahe apteegiketi käes. Ilmselgelt on need faktid omavahel seotud, naiivne oleks vastupidi arvata. Loomulikult kehtib Eestis 9% tulumaks ravimitele, loomulikult on Eesti turg väike – aga see tähendab vaid ehk maksimaalselt 15..25% hinnaerinevust. Mitte kordades.

Vastu on käsimüügiravimite lihtsamalt saadavaks tegemisele just needsamad apteegiketid – ja ilmselt ka apteekrid. Kui apteegid peaksid mitte ainult kartellikokkuleppe alusel omavahel “konkureerima”, vaid ka kolme-nelja suure poeketiga, siis on ju ilmselge, et senised hiidkasumid asenduvad oluliselt väiksematega.

Apteekrid kardavad lihtsalt tööst ilma jääda – ilmselgelt väheneb ju vajadus apteekide järgi, praegune “supermarket tähendab automaatselt ka apteeki” kooslus muutub mittevajalikuks. Inimlikult saan neist aru, aga tarbijana ei.

Esile tuuakse ka väidet, et poes pole eriteadmistega nõuandjat-müüjat. See on suhteliselt narr väide, milliseid eriteadmisi on vaja aspiriini, ibuprofeeni, nohurohu ja vitamiinide juures? Suuremad poed võivad nagunii palgata farmatseudi, nii nagu see USA’s on – väiksematel on ka ravimite valik pisem, igapäevaasjadest teab ostjagi piisavalt.

Paratsetamooli üledoosist põhjustatud surmad? Kas apteegist ravimi ostmine kuidagi väldib neid? Potentsiaalselt letaalse maksakahjustuse võib põhjustada juba üheainsa pakendi paratsetamooli korraga ärasöömine (NB! Reeglitepärasel kasutamisel on paratsetamool üks ohutumaid valuvaigisteid), kas keegi on kunagi apteegist paratsetamooli ostes saanud kindlakäelise korralduse mitte mingil juhul ületada pakendi infolehes olevat doosi?

Ei, pole tegelikult mingeid argumente miks ei võiks tavaravimid olla saadaval poodidest, nii nagu see on enamikus Läänest. Tahaks olla et vähemalt korra suudavad poliitikud olla ka riigimehed ja võtta vastu mõistliku ja vajaliku otsuse.

Tjah. Ilmselt peab viimast lauset lugema sarkasmi mustas valguses. Nagunii suudavad apteekrid ja apteegifirmad teha piisavalt lobitööd, et jääks püsima neile sobiv status quo.

Rage Against the Machine

Killing in the Name

K&K vedasid mind eile Paabeli ja Zetode kontserdile Rock Cafesse. Kui viimaseid olin Viru Folgil näinud, siis Paabelist polnud ma varem suurt midagi kuulnud. K väitis, et see olla oluliselt parem ja huvitavam kui Zetod. Mis siis ikka, saigi mindud.

Kohana oli Rock Cafe meeldiv. Enne kontserti mänginud taustamuusika kvaliteedi tõttu kahtlustasin et helikvaliteet saab ka kontserdi ajal olema lame, nagu läbi kütusevaadi mängitud – aga õnneks ei, otse vastupidi – helikvaliteedi poolest oli see ilmselt parim klubikontsert mida olen kuulnud.

Paabel

Youtubest vaadatud Paabeli asjad jätsid mind suhteliselt külmaks. Selline… mittemidagiütlev, liiga taotluslik muusika (pilt paremal on Paabeli kodulehelt).

Lives oli aga asi teine – tundub, et Paabel ongi rohkem liveband. Kui videotest ja kirjeldustest võis arvata et tegemist on folkdžässiga, siis on nende juured pigem seitmekümnendate progerockis, millele on lisatud näpuotsaga rahvuslikku muusikat.

Kontserdil oli Paabel väga lahe kuulata, nad meeldisid mulle rohkem kui ma oskasin arvata. Ette võiks heita lugude liigset sõltumist Sandra Sillamaast (kes näeb laval oluliselt kenam välja kui piltidel); pahatihti tundus et tema torupilli/parmupilli/sopransaksofoni mäng on ainukene erinevus lugude vahel.

Rohkem oleks võinud rõhuda teistele pillidele, eelkõige ehk Erko Niidu mängitud elektrikitarrile, mis kippus enamasti muude varju jääma. Tundub, et sellest on ka bänd ise aru saanud, sest järgmiselt, tulevalt albumilt mängitud lugu (nimeks võiks olla näiteks “Must London”) kasutas elektrikitarri palju rohkem ja oli minu jaoks ilmselt kontserdi parim pala.

Kontserdi alguses mõtlesin ma et nad võiksid minna täies ulatuses instrumentaalansambliks – laul tundus suhteliselt mõttetu. Millalgi see arvamus muutus, neil õnnestus enamjaolt leida sobiv tasakaal instrumentide ja vokaali vahel.

Kokkuvõtteks, kindlasti väga meeldiv muusikaline elamus ja parem kui Zetod. Lähen neid ka järgmisel võimalusel vaatama.

Ah jaa, kas trummaritel on vaja mingit täiendavat ajujahutust et paljud neist mängivad keel suust väljas?

Zetod

Nagu öeldud, Zetosid olin ma varem korra näinud, sellesuvisel Viru Folgil. Sellega võrreldes tundus eile, et bändimehed on kas tüdinud või väsinud – kell oli ka hilisevõitu, muidugi. Ei olnud esinemises särtsu, pigem tundus see “standardkontserdi andmisena”.

Muusikaliselt meeldivad Zetod mulle palju rohkem kui nad teevad pikemaid soolosid/instrumentaalpause, mille kohta on raske öelda muud kui “meditatiivne”. Vokaali tagasitulek pärast sellist pausi tundub lausa häirivana – miks mu muusikaline nauding nüüd äkki katkestati?!

Keegi võiks Zetod silmini kanepit täis suitsetada ja stuudiosse luku taha panna. Kahtlustan, et tulemus oleks suurepärane…

Arusaamatu jäi miks veeti lavale Lenna Kuurmaa. Nime pärast? Ei tea kes ta võiks olla, nime kusagilt varasemast tean, isikut mitte. Igatahes tundus talle nii stiil kui ka ülejäänud bänd võõrana.

Kokkuvõtteks… meh.

***

Täna õhtul on Rock Cafes Ultima Thule. Kahjuks tundub, et keegi mu tuttavatest ei taha neid kuulata – ja üksi ka seekord ei taha minna.

Oli projekti juures vaja saada riikide nimed ja nende kolmetäheliste koodide nimistu. Ei midagi erilist, igas teises projektis on seda vaja.

Läksin siis Statistikaameti klassifikaatorite nimistusse http://metaweb.stat.ee/classificator_publish_list.htm?&siteLanguage=ee ja tõmbasin Riikide ja territooriumide klassifikaatori, XML kujul, et see siis andmebaasi edasiseks mudimiseks toppida.

So sad her eyes smiling dark eyes
So sad her eyes as it began
On such a breathless night as this
Upon my brow the lightest kiss
I walked alone
And all around the air did say

My lady soon will stir this way
In sorrow known
The white queen walks
And the night grows pale
Stars of lovingness in her hair
Heeding unheard pleading one word
So sad my eyes she cannot see

How did thee fare what have thee seen
The mother of the willow green
I call her name
And ‘neath her window have I stayed
I loved the footsteps that she made
And when she came
White queen how my heart did ache
And dry my lips no word would make
So still I wait

My goddess hear my darkest fear
I speak too late
It’s for evermore that I wait
Dear friend goodbye
No tears in my eyes
So sad it ends as it began

Üks mõjuvamaid sarja lõppe. Kõigi aegade parimale komöödiasarjale.

Ma ei teadnud, mida oodata filmist Watchmen (2009, Wikipedia, IMDB). Teadsin, et see on järjekordne koomiksi adaptatsioon – koomiksit ei ole siiani lugenud – ja et PZ Myers kiitis seda Pharyngulas.

Nii hakkasingi vaatama filmi puhta lehena, sellest eelnevalt mitte midagi teades. Ootasin tavalist keebi ja maskiga superkangelase filmi, superhea võitleb superpahaga, selleks et asi liiga igav ei oleks on produtsendid lisanud peategelasele emotsionaalse-eetilise dilemma.

Aga nii asi ei olnud.

Tegevus toimub esimeste Batmani-filmide laadses steampunk-maailmas, kus enamus stseene on hämaras ja isegi heledates kohtades on teatav kõledus.

Superkangelasi tegelikult filmis ei ole, võimete poolest Doctor Manhattan välja arvatud . On see, mis saab kangelastest pärastpoole. Päevi televiisori ees mööda saatev ja surma ootav vananev Comedian, üksiku vigilandina tänavatel korda loov Rorschach, vanu aegu meenutav Nite Owl, superkorporatsiooni juht Ozymandias jne.

Kohe alguses paisatakse meid maailma millest mitte midagi aru ei saa. Suur osa kolmetunnisest filmist on meenutused, tagasivaated. Ning selgub, et “head” on tihti saatnud korda tegusid, mis headusest on kaugel. Ähmastub piir superkangelase ja superpahalase vahel, eriti Comediani puhul.

Omaette dimensiooni annavad Rorschachi päevikud, mida ta kaadritaguse häälena ette loeb. Rorschach on ka filmi huvitavaim tegelane, kompromissivaba headuse eest võitleja, kes võib headust taga ajades lõpmatult julm olla.

Julmust on filmis omajagu – taaskord, erinevalt tavalistest superkangelase-filmidest, ei kardeta näidata ei verd, mõlema soo alastust ega tabuteemasid. Suur osa sellest julmusest tundub lihtsalt kirjeldatava maailma osana, kuid mõnes kohas läheb see siiski üle loe; tundub et hirmutegusid näidatakse vaid selleks, et visuaalselt oh-so-cool asja saaks sisse panna.

Teatud standardsed koomiksilaadsed kaadrid on ka filmi visuaalselt nõrgim koht. Pahatihti näidatakse koomiksis ilmselt meeleolu loonud pilte – lompi astuv saabas, superkangelane ukseavas valguse taustal jne. Need häirivad vaatamisel veidi – aga ju on siis meelega selline stiil.

Omaette teema on lõpp. Koheselt pärast vaatamist olin veidi pettunud – aga tagantjärele mõeldes tundus see filmi stiili arvestades ainuvõimalik. Ei taha filmi sisu liialt tutvustada, seetõttu sellest rohkem ei kirjuta.

Kokkuvõtteks – kindlasti tasub vaatamist, kuid samavõrd kindel on see, et kõikidele see film ei istu. Kaugeltki mitte. Aga ainus võimalus teada saada, kas film meeldib või ei  on see ära vaadata.

Originaal.

Nagu eile Shacknews teatas suletakse legendaarne mängustuudio 3D Realms. 1987. aastal loodud mängustuudio oli omal ajal teerajaja mitte ainult 3D-shooterite, vaid ka muud tüüpi mängudele.

Stuudio tuntuim mäng oli teadagi Duke Nukem 3D. Viimased 12 (!!!) aastat töötati selle järje kallal – Duke Nukem Forever. Mängu õigused kuuluvad pärast 3D Realmsi sulgemist produtsendile Take-Two Interactive. Tundes antud firma käitumist, võib eeldada et mäng lõpetatakse kibekähku ja paisatakse pooltoorena turule.

3D Realmsi sulgemine finantspõhjustel tuli ootamatult ka firma enda töötajatele. Alles mõne kuu eest teatas George Broussard, et mäng on 90% valmis ja töö jätkub.

I was idly coding an ASP.NET MVC application – it worked fine, I was actually starting to understand how MVC works. Then I added a GridView to a view. And suddenly, BOOM, an error when debugging:

[HttpException (0x80004005): Validation of viewstate MAC failed. If this application is hosted by a Web Farm or cluster, ensure that <machineKey> configuration specifies the same validationKey and validation algorithm. AutoGenerate cannot be used in a cluster.]

I was not on a Web Farm – and this error was completely new to me. So I hit the Internets… and got a load of answers. Most were related to GridView, indeed – namely, if a large page with GridView loads slowly, viewstate may not be completely loaded when user re-submits the form (see Validation of viewstate MAC failed error) and so forth.

But my page was tiny. Two edit fields, a drop-down and an empty GridView, that’s it. Not to mention, the issue was supposedly fixed in .NET 3.5 SP1, which I was using.

I tried various recommended solutions. I generated <machineKey> using <machineKey> Generator, I removed the GridView, I disabled event validation (<system.web> <pages enableViewStateMac="false" /> </system.web>), rebooted just in case… but no use.

I was getting desperate. But then I saw a comment to some forum post – make sure you don’t have two forms in one page. I knew I didn’t have two forms, but I checked my view anyway – and… for my surprise, there were two forms – HTML <form>..</form> tags around <% using (Html.BeginForm()) { } . How did that happen? I removed <form></form> – and everything worked fine.

I figured out what had happened – when I dragged’n'dropped GridView to a view, Visual Studio designer didn’t “see” a form on the page. So it added form around all the form controls it could find – in effect creating a form inside a form. I tried to add GridView again – and indeed, it added form tags again.

So, if you get this error, make sure you don’t have extra form tags on your page.