Päeva sõna: suitsiidieelik

Suitsiidieelik.

Kasutatud – ei tea kas ka leiutatud – töökaaslase poolt. Inimeste kohta, kes ilma helkurita suure maantee ääres pimedas sörkjooksu teevad. Või kes tipptunni ajal Tallinnast väljasõidul Pärnu maanteel aeglaselt-aeglaselt suurte kottidega autode vahel üle tee lähevad. Autojuhtide kohta, kes ilma suunatuld näitamata vasakpöörde teevad või keeravad kõrvalteelt maanteele ilma vasakule vaatamata.

Suitsiidieelik.

Peeter Marvet: kuidas vastata spämmile

minut.ee’s on arutelu eestikeelsest spämmist ja kuidas sellele vastata (loe siit). Seal on veidi juttu ka seadustest, mis spämmi saatmist reguleerivad.

Mis aga mulle eriti meeldis, oli Peeter Marveti “standardvastus” spämmijatele (toon selle siinkohal ära temalt luba küsimata. Loodetavasti ta ei pahanda):

Lgp [see-ja-teine]

Minu isiklikku e-postkasti saabus e-kiri, mida mul on alust käsitleda soovimatu pakkumise, kommertsteadaande ehk lihtsamalt spämmina. Selliste teadete saatmist reguleerivad Infoühiskonna teenuse seadus ja Võlaõigusseadus ning sooviksin käesolevaga teada teie seisukohta, kumma alusel neist on teil huvi saada kohtusse kaevatud. Alustuseks Võlaõigusseaduse §60, https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=961235
———–
§ 60. Sidevahendi kasutamise piirangud
Pakkumise võib edastada tarbija faksile ja telefoni automaatvastajale või elektronpostiaadressile üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud.

§ 61. Sätete rikkumise keelamine

Seaduses sätestatud isik või asutus võib seaduses sätestatud korras nõuda pakkujalt, kes on rikkunud käesolevas jaos sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist.
———–

Kui see Teile mingil põhjusel ei sobi võiks luua pretsedendi Infoühiskonna teenuse seaduse abil, https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1047201
———–
§ 5. Kommertsteadaanne

(1) Kommertsteadaanne on igat liiki teabe edastus, mis on kavandatud otseselt või kaudselt edendama teenuse osutaja nimel kaupade või teenuste pakkumist või tõstma teenuse osutaja mainet.

(2) Kommertsteadaanne peab:
1) olema selgelt tuvastatav kommertsteadaandena;
2) võimaldama selgelt tuvastada isikut, kelle nimel kommertsteadaanne esitatakse;
3) võimaldama selgelt tuvastada müügiedenduspakkumisi, sealhulgas allahindlusi, autasusid ja kingitusi ning müügiedendusvõistlusi- ja mänge;
4) selgelt esitama käesoleva lõike punktis 3 nimetatud müügiedenduspakkumiste ja kaubanduslike loteriide osalemistingimusi.

(3) Kommertsteadaanne ei ole:
1) teave, mis võimaldab otsest juurdepääsu füüsilise või juriidilise isiku tegevusele, sealhulgas domeeninimi või elektronposti aadress;
2) teenuse osutaja maine kohta või teenuse osutaja pakutava kauba või teenuse kohta teenuse osutajast sõltumatult esitatud teave.

§ 6. Kommertsteadaande edastamine

(1) Teenuse osutaja võib saata füüsilisele isikule üldkasutatava andmesidevõrgu abil digitaalkujul kommertsteadaannet vaid järgmistel tingimustel:
1) adressaadi eelneval nõusolekul;
2) kui adressaadile antakse selgelt ja arusaadavalt teada, kuidas edaspidi kommertsteadaannete saamisest keelduda;
3) kui adressaadile tagatakse võimalus üldkasutatava andmesidevõrgu abil oma keeldumisõigust realiseerida.
(2) Teenuse osutaja peab registreerima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud adressaadi nõusoleku või keeldumise.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõusoleku olemasolu tõendamise kohustus on teenuse osutajal.

(4) Adressaadi keeldumise korral ei tohi teenuse osutaja digitaalkujul kommertsteadaandeid temale edastada.

Olgu lisatud, et neis paragrahvides on juttu “tarbijast” mis mõnede lugejate meelest ei kata töö-alast postiaadressi — aga nagu nähtub http://www.prokuratuur.ee/5341 kontaktide kohal olevast viitest arvatakse vähemalt seal majas teisiti.

———–

Ja kui Teile mingil põhjusel jääb segaseks InfoTS §6.1 toodud loetelu mõte siis olgu öeldud, et täidetud ei pea olema mitte mõni, vaid kõik seal toodud tingimused sest Euroopa Liidus kehtib spämmi osas nn “opt-in” põhimõte mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ artiklis 13 http://europa.eu.int/smartapi/cgi/sga_doc?smartapi!celexapi!prod!CELEXnumdoc&lg=et&numdoc=32002L0058 &model=guichett

Suurima lugupidamisega,
[teie spämmi saaja]

Jälle eestikeelset spämmi!

Üle pika aja saabus mu postkasti taas eestikeelset spämmi. Kui ingliskeelne “Buy 3ener1c V1a3ra” ei pane enam kulmugi kergitama, siis eestikeelne ajab kopsu üle maksa.

Spämm oli tööpakkumine – “Välismaa kapital baseeruv ettevõte /../ otsib müügiesindajat”. Saatis selle meili õnnetus nimega Tallinna Õigusbüroo, aadressilt tallinn@tallinnlaw.ee.

Eriti lõbus oli postituse õigekiri – lausa ülimalt meeldivad olid nõudmised “-Juhuliba olemasolu (B-kategooria);” ja “-Müügitöö kogemus (koostöö põllumajandus subjektidega on eeliseks);“. Täitsa huvitav, kas “põllumajandus subjekt” on siis põld või sellel kasvav vili? Ja mida neile koostöö korras müüa?

Teised huvitavad väljendid olid “kandidadile” ja “buto” (mõeldud on “bruto”). Äärmiselt usaldustäratav, eks ole? Lisaks veel palk, millega meelitaks ehk mõnda töötut – nii.. pool mu praegusest palgast. Ega ma juhuliba ka pole, isegi mitte päris libahunt…

Aga teine huvitav asjaolu on see, et kust nad mu meiliaadressi said? Tuli see ju aadressile, mida ei kasuta isegi mitte isiklikuks suhtluseks – ainult pangateated, virtuaalserveri arved jms. ametlikud asjad. Aga seoses spämmi sisuga tuli meelde, et kunagi ammu sai see aadress antud ka CV Keskusele – ja tõenäoliselt ongi tegemist nende emailiandmebaasi lekkega või siis müüsid nad selle lihtsalt maha. Häbi!

Ah jaa – loodan, et teate mida teha lingiga õnnetus. Maha igasugune spämm, nii eesti- kui ka muukeelne!