…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2012-04-13

Itaalia. 19. märts: Rooma

Filed under: Reisid — Sander @ 13:34:00

SS197842

Oma viimasel päeval Itaalias sattusime uuesti Trevi purskkaevude juurde. Ilusad on nood ka päeval, kuid samasugust lummavat valge marmori ja sinaka vee kooskõla, nagu öösel, ei saa siis näha. Seal veidikene jalgu puhates kuulsin selja taga eesti keelt, kuhu kõikjale meid ei satu…

Trevi purskkaevu juurest jalutasime Marcus Aureliuse sambani ja sealt Panteoni juurde.

Panteon oli minu jaoks üks mõjuvaimaid ehitisi Roomas. Ehitatud algselt teisel sajandil templina Vana-SS197863Rooma jumalatele, sai sellest seitsmendal sajandil kristlik pühakoda. Huvitava faktina on Panteoni kuppel veel ligi kaks tuhat aastat pärast ehitamist suurim ilma tugevdusteta betoonkuppel.

SS197903Kuppel on tõesti suur – ja avaus tema tipus (oculus) laseb sisse piisavalt valgust, et sisemus oleks kaetud pehme, otsekui maagilise valgusega. Ja juba teab mitmendat korda pean nentima, et piltide pealt lihtsalt ei saa aru, kui suur see ehitis tegelikult on. Vaata pilti Panteoni sissekäigust paremal – kui pisikesed need inimkujud ukse kõrval on!

Vana-Rooma jumalate altaritest ja kujudest pole säilinud peaaegu mitte midagi tänapäevani – vaid lainelised jooned peaaltari nišis viitavad, et kunagi kummardati seal Neptunust, mitte Jahvet.

SS197898Panteoni on maetud Itaalia kuningate Vittorio Emanuele II ja Umberto I kõrval ka Raphael. Just seal ongi kuulus epitaaf – "Ille hic est Raffael, timuit quo sospite vinci, rerum magna parens et moriente mori" ("Siin lebab kuulus Raffael, keda Loodus ise kartis end ületavat, kuni ta elas, ja kui ta suri, kartis ennastki surevat.").

SS197922Peaaegu Panteoni kõrval asub Piazza della Minerva, kus on Bernini elevandi-ja-obeliskiskulptuur. Elevant sel kujul on tuntud kui porcini – seake – rahvajuttude järgi ei teadnud või osanud Bernini elevantidest inspiratsiooni leida ja modelleeris kuju sea järgi. Kahtlemata on lausa ülimalt südamliku sõjaelevandi kujul ebanormaalselt pikk lont.

Minerva väljaku ääres on ka Santa Maria sopra Minerva, ainus gooti stiilis kirik Roomas. Sisse pühitsetud juba 1370. aastal, ehitati see (taaskord) SS197927Vana-Rooma templi varemetele – tollal arvati, et see tempel oli pühendatud Minervale (Kreeka Athena), kuid tegelikult oli see pühendatud hoopiski Egiptuse jumalannale Isisele.

Samas basiilikas ütles Galileo Galilei 1633. aastal lahti oma inkvisitsiooni poolt vääraks tunnistatud ideedest. “Eppur si muove”.

Kui väljast on ehitis üsna mittemidagiütlev (nagu paljud Rooma kirikud), siis seest on tegemist avara ja suursuguse hoonega.SS197941 Muude kunstiväärtuse kõrval on see koduks Michelangelo Jeesusele – algselt alasti kujuga, millele väärikuse andmiseks sai keegi kaheldava väärtusega ülesande genitaalid pronksiga üle plätserdada.

Edasi läksime väikeste kõrvalpõigetega Altare della Patria – “kodumaa altari” – juurde. See on kahekümnenda esimesel poolel ehitatud SS197970tõsiselt jube monstrum, mis domineerib tervet Rooma kesklinna, varjates nii ära Kapitooliumi mäe kui ka vaate Colosseumile. Lisaks hävitati seda ehitades hulgaliselt antiikvaremeid.

Ehitist ei salli ka roomlased ise, hüüdes seda põlastavalt “pulmatordiks” ja ristides ka veel teiste, mitte nii viisakate nimedega.

Otse “pulmatordi” taga on Kapitooliumi mägi, üks Rooma seitsmest künkast. Selle tipus on Michelangelo kujundatud väljak koos kolme paleega.

Üks neist on Senaatorite palee, Palazzo del Senatore.SS198001Selle pildi pealt võib näha Rooma jaoks väga tüüpilist stiili. Hoone esikülg on kaunistatud valge marmoriga, seda kaunistavad Michelangelo poolt disainitud trepid, kaunid kujud ja purskkaev.

SS198028Hoone küljed on aga räämas tellistest, sajandite jooksul on neile sadestunud paks kiht mustust. Ilmselt kedagi ei huvitanud, kuidas nende majad nägid külje pealt välja – külalised said imetleda kaunist esikülge, kuid muud nägid vaid teenijad.

Selliseid ehitisi on Roomas kümneid kui mitte sadu. Imekaunis fassaad, imeline sisemus… kuid küljed on sellised, et Tallinnas kästaks majaomanikul koheselt hoone korda teha.

Kapitooliumi mäe taga on Forum Romanum – keskajal meetrite paksuse jäätmete kihi alla mattunud Vana-Rooma kesklinn, ehk see kuulus Foorum. Võib vaid ette kujutada, kui elegantne see peente sammaste ja suurte ehitistega linnasüdamik oli.

SS198057SS198063Edasi läksime väikeste kõrvalpõigetega San Pietro in Vincoli (Peetrus ahelates) kirikusse. Väljast on see hoone üpris tähelepandamatu, seest aga suur ning ilus. Samuti oli see üks hämaramaid nähtud kirikuid, kuid peab ütlema et sellele basiilikale hämarus sobis.

Nime on see juba viiendast sajandist pärit kirik saanud oma väidetavate Peetruse ahelate tõttu, mida iga huviline vaadata saab.

Paarist ketijupist oluliselt huvitavam on aga Michelangelo sarviline Mooses. Sarved olid tol ajal kujudel pühaduse märgiks – ja ilmselt oli ka kunstnikul lihtsam kujutada sarvi, kui halot.

SS198085Basiilikas on ka teisi huvitavaid kunstiteoseid, näiteks ülidetailne surmaingel (vasakul).

—-

Ning see on siis selleks korraks Itaaliast kõik. Tagasiteest võib vaid mainida kauneid Alpe ülelennul ja et Amsterdami lennuväljal oodates lugesin läbi Richard Dawkinsi raamatu Greatest Show on Earth, mida ma kõigile soojalt soovitan.

Bongiorno!

About these ads

1 kommentaar »

  1. Kirjutad väga võluvalt! Jätkan lugemist.

    kommentaar kirjutas helgi parvelo — 2012-05-14 @ 12:12:06 | Vasta


Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

The Rubric Theme. Create a free website or blog at WordPress.com.

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 71 other followers