…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2012-04-09

Itaalia. 15. märts: Rooma

Filed under: Reisid — Sander @ 12:26:00

http://en.wikipedia.org/wiki/Piazza_della_Repubblica,_RomeKäisin hiljaaegu Itaalias, kahjuks üsna lühidalt. Panen siia eelkõige iseenda jaoks kirja muljeid nähtust.

Rooma

Rooma kui linn jättis mulle oluliselt kehvema mulje, kui hiljem käidud Firenze ja Bologna. Linn on uskumatult räpane – mitte ainult prügi tänavatel, vaid ka majaseinad on kaetud mustusekihiga. Isegi Vatikani müür on kaetud paksu korbaga. Konidest ja koerasitast tänavatel ei tasu rääkidagi.

Puhtad on ainult vaatamisväärsused, ja need sageli ka ainult eespoolt. See on aga omaette teema, pikemalt ehk kunagi hiljem.

Liiklus… ma olen väga õnnelik, et mina ei pidanud roolis olema. Kõik Tallinna/Eesti liikluse üle virisejad tuleks saata tunniks Rooma sõitma.

Kõik liikluseeskirjad on puhtalt optional, seehulgas ka suunatule kasutamine ja ridade arv. Punast tuld üldjuhul austatakse, v.a. motorollerite ja mootorrataste poolt. Teed on seejuures head, korralikud, mitte nagu Tallinna aukudevõrgustik, mida hellitlevalt tänavateks hüütakse. Osaliselt on see arusaadav – puudub ju teid lõhkuv talveilm.

Väga palju on motorollereid ja pisiautosid. Pargitakse nii kuidas juhtub, blokeeritakse teised kinni ja täidetakse iga vaba koht sekunditega.

Igal pool vaatamisväärsuste juures on kümnete kaupa “mustasid”, kes müüvad kas mõttetuid mänguasju, käekotte või muud pudi-padi. Kui politsei tuleb, siis lapatakse müügilina nurkadest kokku ja tormatakse minema, ainult selleks et viie minuti pärast tagasi olla.

Vaatamisväärsused… selles suhtes on Rooma muidugi fantastiline. Ilmselt asja rahulikult võttes võib Roomas veeta kuid, iga päev midagi uut vaadates. Niimoodi tormates, nagu meie seda tegime, muutuvad asjad virr-varriks.

Tõsiselt häiriv on selgitavate siltide ja viitade puudumine. Kohad, kus meil oleks selgitavad tahvlid kolmes keeles ja viidad kilomeetrite kauguselt… Itaalias pole isegi vaatamisväärsuse nime pahatihti.


SS157246

Santa Maria degli Angeli e dei Martiri oli esimene katedraal ja osaliselt seetõttu jättis võimsama mulje kui mõnigi teine kirik hiljem. Teine põhjus oli külastajate vähesus, mistõttu jäi avaram ning pühalikum mulje.

Tegemist on algselt Rooma saunaga, mis ehitati 16. sajandil Michelangelo plaanide järgi ümber katerdaaliks, seejuures algsest ruumist vaid poolt ära kasutades. Ega ei kujutagi vaid kirjelduste järgi ette, kui suured omaaegsed Rooma saunad olid – antud algsed Diolektuse saunad oli kultuurikeskus, kus oli näiteks muuhulgas ka raamatukogu.

SS157249Mõnevõrra häirisid sissekäigu juures olevad tahvlid, kus paaniliselt üritati tõestada, et Galileo Galilei oli tõsiusklik ja armastas jumalat üle kõige. Kasutati selleks kontekstist välja rebitud tsitaate nii Galileilt endalt kui ka tema biograafidelt jne. Üldiselt jättis häbiväärse mulje, stiilis “hoolimata sellest et inkvisitsioon ta süüdi mõistis, me nüüd ütleme et tema avastused olid jumalik inspiratsioon”.

Omapärane oli ka 2010. aastal paigutatud Galilei pronkskuju (paremal), mis nägi välja nagu inimese ja Doctor Who daleki ristsugutis.

Huvitav oli kirikuseinas olev pisike auk, millest tuleva päiksekiire järgi pööripäevasid määrati. Kiriku põrandal oli selleks spetsiaalselt kujundatud 45-meetrine pronksist meridiaaniala, kuhu päikesekiir langeb.


SS157284Basilica di Santa Maria Maggiore ehitati algselt juba viiendal sajandil. Otse loomulikult ei ole praegune basiilika selline nagu ta siis oli, vaid sinna ehitati aastatuhandete jooksul korduvalt juurde.

Hoolimata sellest on kirik eelkõige seespoolt säilitanud Rooma-aegse lihtsuse, mis mõjub suursugusemalt kui hilisemad tilulilusid täis ehitised.

SS157287SS157294SS157298

Peaaltari all on väidetavat Jeesuse hälli tükikest sisaldav reliikvialaegas; sellest oluliselt huvitavam on aga samas olev igiõndsa näoga palvetava paavsti kuju.


SS157338Colosseum on teadagi Rooma kuulsaim ehitis ja võiks öelda et kogu antiik-Rooma sümbol. Mida aga pildid ei suuda edasi anda on Colosseumi massiivsus ja suurus. Seda märkasin ma veel mujalgi – fotod ei suuda edasi anda, kui igisuured on näiteks Peetruse kirik või Panteon.

SS157367Kindlasti vedas meil Itaalias käimise ajaga. Märtsi keskel on ilm juba eestlase jaoks vägagi soe (päeval varjus 18..20 kraadi), kuid turismihooaeg pole veel alanud. Nii saime Colosseumisse sisse paari minuti ootamisega – kuid suvel tähendavat sissepääs rohkem kui tunnist ootamist palava päikese käes. Küll aga ei olnud avatud areeni-alused käigud – tavaliselt need olevat külastajatele avatud, kuid ainult suveperioodil. Lisaks toimuvad praegu Colosseumis suured restaureerimistööd, mitmed alad on külastajatele suletud.

Ehitati Colosseum esimesel sajandil ning täiendati veel korduvalt kuni viienda sajandini. Mahutas see viiskümmend tuhat pealtvaatajat. Aga kristlasi pole seal kunagi hukatud ega lõvidega võitlema pandud, see on alles 16. sajandil leiutatud legend – mis, tõsi küll, kaitses seda tollal kivimurruna kasutatud ehitist edasise lõhkumise eest.


IMAG0320Õhtul pimedas käisime Hispaania treppe ja Trevi purskkaeve vaatamas. Mõlemaid tasub vaadata õhtul, eriti Trevi purskkaeve, mis oma valgusega valgel marmoril ja sinise veega mõjub lausa lummavalt. Kahjuks polnud mul kaamerat kaasas, nii et peab leppima mobiilipiltidega.

PANO_20120315_204213

About these ads

Lisa kommentaar »

Kommentaare veel pole.

Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Theme: Rubric. Get a free blog at WordPress.com

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 81 other followers