K&K vedasid mind eile Paabeli ja Zetode kontserdile Rock Cafesse. Kui viimaseid olin Viru Folgil näinud, siis Paabelist polnud ma varem suurt midagi kuulnud. K väitis, et see olla oluliselt parem ja huvitavam kui Zetod. Mis siis ikka, saigi mindud.
Kohana oli Rock Cafe meeldiv. Enne kontserti mänginud taustamuusika kvaliteedi tõttu kahtlustasin et helikvaliteet saab ka kontserdi ajal olema lame, nagu läbi kütusevaadi mängitud – aga õnneks ei, otse vastupidi – helikvaliteedi poolest oli see ilmselt parim klubikontsert mida olen kuulnud.
Paabel
Youtubest vaadatud Paabeli asjad jätsid mind suhteliselt külmaks. Selline… mittemidagiütlev, liiga taotluslik muusika (pilt paremal on Paabeli kodulehelt).
Lives oli aga asi teine – tundub, et Paabel ongi rohkem liveband. Kui videotest ja kirjeldustest võis arvata et tegemist on folkdžässiga, siis on nende juured pigem seitmekümnendate progerockis, millele on lisatud näpuotsaga rahvuslikku muusikat.
Kontserdil oli Paabel väga lahe kuulata, nad meeldisid mulle rohkem kui ma oskasin arvata. Ette võiks heita lugude liigset sõltumist Sandra Sillamaast (kes näeb laval oluliselt kenam välja kui piltidel); pahatihti tundus et tema torupilli/parmupilli/sopransaksofoni mäng on ainukene erinevus lugude vahel.
Rohkem oleks võinud rõhuda teistele pillidele, eelkõige ehk Erko Niidu mängitud elektrikitarrile, mis kippus enamasti muude varju jääma. Tundub, et sellest on ka bänd ise aru saanud, sest järgmiselt, tulevalt albumilt mängitud lugu (nimeks võiks olla näiteks “Must London”) kasutas elektrikitarri palju rohkem ja oli minu jaoks ilmselt kontserdi parim pala.
Kontserdi alguses mõtlesin ma et nad võiksid minna täies ulatuses instrumentaalansambliks – laul tundus suhteliselt mõttetu. Millalgi see arvamus muutus, neil õnnestus enamjaolt leida sobiv tasakaal instrumentide ja vokaali vahel.
Kokkuvõtteks, kindlasti väga meeldiv muusikaline elamus ja parem kui Zetod. Lähen neid ka järgmisel võimalusel vaatama.
Ah jaa, kas trummaritel on vaja mingit täiendavat ajujahutust et paljud neist mängivad keel suust väljas?
Zetod
Nagu öeldud, Zetosid olin ma varem korra näinud, sellesuvisel Viru Folgil. Sellega võrreldes tundus eile, et bändimehed on kas tüdinud või väsinud – kell oli ka hilisevõitu, muidugi. Ei olnud esinemises särtsu, pigem tundus see “standardkontserdi andmisena”.
Muusikaliselt meeldivad Zetod mulle palju rohkem kui nad teevad pikemaid soolosid/instrumentaalpause, mille kohta on raske öelda muud kui “meditatiivne”. Vokaali tagasitulek pärast sellist pausi tundub lausa häirivana – miks mu muusikaline nauding nüüd äkki katkestati?!
Keegi võiks Zetod silmini kanepit täis suitsetada ja stuudiosse luku taha panna. Kahtlustan, et tulemus oleks suurepärane…
Arusaamatu jäi miks veeti lavale Lenna Kuurmaa. Nime pärast? Ei tea kes ta võiks olla, nime kusagilt varasemast tean, isikut mitte. Igatahes tundus talle nii stiil kui ka ülejäänud bänd võõrana.
Kokkuvõtteks… meh.
***
Täna õhtul on Rock Cafes Ultima Thule. Kahjuks tundub, et keegi mu tuttavatest ei taha neid kuulata – ja üksi ka seekord ei taha minna.
RSS Feed
“Keegi võiks Zetod silmini kanepit täis suitsetada ja stuudiosse luku taha panna. Kahtlustan, et tulemus oleks suurepärane…”
Hakkasin mõtlema – selle asemel võib pigem kuulata Jalmar Vabarna (Zetode esinumbri) teist projekti Gjangsta. Praktiliselt täielikult instrumentaalbänd ja kahjuks siiani ka ainult live-bänd.
Comment kirjutas liriel aka K — 2009-09-20 @ 22:12:53 |