<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:geo="http://www.w3.org/2003/01/geo/wgs84_pos#" xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/"
		>
<channel>
	<title>Kommentaarid V&#228;ledad metoodikad: head, vead ja inetused. Esimene osa kohta</title>
	<atom:link href="http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/</link>
	<description></description>
	<lastBuildDate>Mon, 16 Nov 2009 17:22:08 +0000</lastBuildDate>
	<generator>http://wordpress.com/</generator>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
		<item>
		<title>Kirjutas Ekstreemprogrammeerimine: head, vead ja inetused. Teine osa &#171; &#8230;meie igapäevast IT&#8217;d anna meile igapäev&#8230;</title>
		<link>http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4963</link>
		<dc:creator>Ekstreemprogrammeerimine: head, vead ja inetused. Teine osa &#171; &#8230;meie igapäevast IT&#8217;d anna meile igapäev&#8230;</dc:creator>
		<pubDate>Fri, 20 Jun 2008 06:46:16 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4963</guid>
		<description>[...] vead ja inetused. Teine&#160;osa Filed under: Infotehnoloogia &#8212; dukelupus @ 09:46:00    Kui eelmisel korral kirjutasin väledatest metoodikatest üldiselt, siis seekord üritan kirjutada agile development’i kõige rohkem tuntud ja promotud metoodikast: [...]</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>[...] vead ja inetused. Teine&nbsp;osa Filed under: Infotehnoloogia &#8212; dukelupus @ 09:46:00    Kui eelmisel korral kirjutasin väledatest metoodikatest üldiselt, siis seekord üritan kirjutada agile development’i kõige rohkem tuntud ja promotud metoodikast: [...]</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas Gunnar</title>
		<link>http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4946</link>
		<dc:creator>Gunnar</dc:creator>
		<pubDate>Wed, 11 Jun 2008 11:27:56 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4946</guid>
		<description>Integratsiooni teostega on tihti nii, et nende sisule saab kõige paremini pihta siis, kui endal mõned vaevalisemad projektid antud vallas selja taga. Mainitud teost ma ei ole ise lugenud, kuid plaanin sellega kindlasti tutvuda. Äkki leiab sealtki midagi olulist, mida järgmistes projektides rakendada. 

Kui mänekad käivad mingi kirjandusega peale, mida nad arvavad, et võiks hea olla, siis tasub kindlasti uurida, et kas antud kodanik on ka ise selle teose läbi lugenud. Kui on, siis võiks uurida, et mida ta sealt konkreetselt kasulikku teada sai ja juurde õppis. Kui vastuseks on kogelemine ja niisama sooja hingeauru välja ajamine, tasub kindlasti omal käel uurida ja teosega tutvust teha - nii saab kõige parema pildi. 

Mõni raamat, mis ühele inimese palju juurde annab, ei pruugi teisele midagi õpetada. Ja palju mängib siin rolli ka see, et millises kontekstis raamatu kallale asuti. Juhtus see vabatahtlikult ja omast huvist või tuli kuskilt kõrgemalt kellegi kaikuv sõnum ja nii sai raamat juba ettemääratult mahakandmisele kuuluvana avatud. Min soovitan igasugustesse teostesse suhtuda võimalikult neutraalselt kuni teos ise pole põhjendanud, kas ta on lugemist väärt või ei.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Integratsiooni teostega on tihti nii, et nende sisule saab kõige paremini pihta siis, kui endal mõned vaevalisemad projektid antud vallas selja taga. Mainitud teost ma ei ole ise lugenud, kuid plaanin sellega kindlasti tutvuda. Äkki leiab sealtki midagi olulist, mida järgmistes projektides rakendada. </p>
<p>Kui mänekad käivad mingi kirjandusega peale, mida nad arvavad, et võiks hea olla, siis tasub kindlasti uurida, et kas antud kodanik on ka ise selle teose läbi lugenud. Kui on, siis võiks uurida, et mida ta sealt konkreetselt kasulikku teada sai ja juurde õppis. Kui vastuseks on kogelemine ja niisama sooja hingeauru välja ajamine, tasub kindlasti omal käel uurida ja teosega tutvust teha &#8211; nii saab kõige parema pildi. </p>
<p>Mõni raamat, mis ühele inimese palju juurde annab, ei pruugi teisele midagi õpetada. Ja palju mängib siin rolli ka see, et millises kontekstis raamatu kallale asuti. Juhtus see vabatahtlikult ja omast huvist või tuli kuskilt kõrgemalt kellegi kaikuv sõnum ja nii sai raamat juba ettemääratult mahakandmisele kuuluvana avatud. Min soovitan igasugustesse teostesse suhtuda võimalikult neutraalselt kuni teos ise pole põhjendanud, kas ta on lugemist väärt või ei.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas dukelupus</title>
		<link>http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4941</link>
		<dc:creator>dukelupus</dc:creator>
		<pubDate>Tue, 10 Jun 2008 19:54:09 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4941</guid>
		<description>&quot;Enterprise Integration Patterns&quot; - http://www.enterpriseintegrationpatterns.com/ Pigem &lt;i&gt;reference&lt;/i&gt;, aga mitte piibel.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>&#8220;Enterprise Integration Patterns&#8221; &#8211; <a href="http://www.enterpriseintegrationpatterns.com/" rel="nofollow">http://www.enterpriseintegrationpatterns.com/</a> Pigem <i>reference</i>, aga mitte piibel.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas Gunnar</title>
		<link>http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4940</link>
		<dc:creator>Gunnar</dc:creator>
		<pubDate>Tue, 10 Jun 2008 19:09:29 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4940</guid>
		<description>Mis selle integratsioonipiibli pealkiri on?</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Mis selle integratsioonipiibli pealkiri on?</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas dukelupus</title>
		<link>http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4939</link>
		<dc:creator>dukelupus</dc:creator>
		<pubDate>Tue, 10 Jun 2008 16:57:29 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4939</guid>
		<description>90% kehvade raamatute kohta - hiljaaegu kohustati lugema raamatut, mida nimetati tarkvara integratsiooni piibliks. Lugesingi ligi poole läbi - ja siis hakkasin põtkima: see raamat ei ole mitte integratsiooni põhimõtetest, vaid integratsiooni juures kasutatava UML&#039;i detailne kirjeldus. Leidsin, et ei näe selle raamatu lõpuni lugemisel erilist mõtet.

Soovitajateks olid seejuures projekti juhtimisega tegelevad inimesed, kes olid kuulnud &quot;kui oluline see raamat on&quot;, raamatul endal ka &quot;Signature series&quot; ja paljude inimeste soovitused kaanel kirjas.

Ise olen lugenud/püüdnud lugeda teiste programmeerijate poolt soovitatavaid raamatuid. Näiteks &quot;Code Complete 2&quot; sai loetud just Gunnari soovitusel. Kahjuks on viimase kuu jooksul olnud nii kiire, et pole saanud erialaseid raamatuid kättegi võtta - tahaks loota, et saan varsti lõpuks &quot;Peopleware&quot; lugemisega peale hakata (siiani olen jõudnud sissejuhatuse ära lugeda...)</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>90% kehvade raamatute kohta &#8211; hiljaaegu kohustati lugema raamatut, mida nimetati tarkvara integratsiooni piibliks. Lugesingi ligi poole läbi &#8211; ja siis hakkasin põtkima: see raamat ei ole mitte integratsiooni põhimõtetest, vaid integratsiooni juures kasutatava UML&#8217;i detailne kirjeldus. Leidsin, et ei näe selle raamatu lõpuni lugemisel erilist mõtet.</p>
<p>Soovitajateks olid seejuures projekti juhtimisega tegelevad inimesed, kes olid kuulnud &#8220;kui oluline see raamat on&#8221;, raamatul endal ka &#8220;Signature series&#8221; ja paljude inimeste soovitused kaanel kirjas.</p>
<p>Ise olen lugenud/püüdnud lugeda teiste programmeerijate poolt soovitatavaid raamatuid. Näiteks &#8220;Code Complete 2&#8243; sai loetud just Gunnari soovitusel. Kahjuks on viimase kuu jooksul olnud nii kiire, et pole saanud erialaseid raamatuid kättegi võtta &#8211; tahaks loota, et saan varsti lõpuks &#8220;Peopleware&#8221; lugemisega peale hakata (siiani olen jõudnud sissejuhatuse ära lugeda&#8230;)</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas Metsapiiga</title>
		<link>http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4938</link>
		<dc:creator>Metsapiiga</dc:creator>
		<pubDate>Tue, 10 Jun 2008 15:33:19 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4938</guid>
		<description>Suures osas nõustun Sinu poolt kirjapanduga. Samas - agiilne ja waterfall arendus on tõepoolest nagu sea ja käo võrdlemine. Üks hästi paidlik ja teine tardunud arendus...

Minul isiklikult on XP-ga väga hea kogemus. Projekt oli mahukas 1,5a. kestev, arendustiim keskmie (kasutajaliidese testimised mehitas tellijapool) jne. Arhitekt oli Sinu kirjeldust silmas pidades ju siis &quot;väga hea&quot;:) Miks kiidan - eelkõige seetõttu, et oli tihe side arendaja ja lõppkasutaja vahel. Tarkvara juurutamine oli hõlbus, kuigi... kasutajate jaoks muutus süsteem kardinaalselt. 

Fakt on, et ideaalset metoodikat tarkvaraarenduseks pole. Seetõttu peab arendaja suutma olema hea vaistuga ja suutma kohaneda vastavalt projektile ja tellijale. 
Tuimalt waterfall`i või RUP-i evides Eesti turul  jätkusuutlik raske olla. Lõputult ei saa ju väidet - &quot;pole skoop&quot; - kultiveerida;-)</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Suures osas nõustun Sinu poolt kirjapanduga. Samas &#8211; agiilne ja waterfall arendus on tõepoolest nagu sea ja käo võrdlemine. Üks hästi paidlik ja teine tardunud arendus&#8230;</p>
<p>Minul isiklikult on XP-ga väga hea kogemus. Projekt oli mahukas 1,5a. kestev, arendustiim keskmie (kasutajaliidese testimised mehitas tellijapool) jne. Arhitekt oli Sinu kirjeldust silmas pidades ju siis &#8220;väga hea&#8221;:) Miks kiidan &#8211; eelkõige seetõttu, et oli tihe side arendaja ja lõppkasutaja vahel. Tarkvara juurutamine oli hõlbus, kuigi&#8230; kasutajate jaoks muutus süsteem kardinaalselt. </p>
<p>Fakt on, et ideaalset metoodikat tarkvaraarenduseks pole. Seetõttu peab arendaja suutma olema hea vaistuga ja suutma kohaneda vastavalt projektile ja tellijale.<br />
Tuimalt waterfall`i või RUP-i evides Eesti turul  jätkusuutlik raske olla. Lõputult ei saa ju väidet &#8211; &#8220;pole skoop&#8221; &#8211; kultiveerida;-)</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas Gunnar</title>
		<link>http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4937</link>
		<dc:creator>Gunnar</dc:creator>
		<pubDate>Tue, 10 Jun 2008 14:08:27 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4937</guid>
		<description>Raamatute leidmisega on see &quot;mure&quot;, et see on eraldi tegevus, millele kulub aega. Niisama hunnikut suvalist kirjandust kokku kuhjata pole aga mõtet. Kui vaadata näiteks C# alal ilmunud raamatuid, siis üle 90% neist on referaadid, mis on keele spetsifikatsiooni põhjal koostatud. Parem loe läbi keele spets ja ära raiska aega tuhandete lehekülgede kirjanduse peale, mis seda kopeerivad. Paljud firmad ostavad igasuguseid käsiraamatu stiilis asju, selle asemel et sama inf Google&#039;ist kätte saada, kui tarvis läheb. Mõni ime, et inimesed ei kipu lugema, kui raamatud kordavad üle seda, mille otsimootori kaudu kiiresti kätte saab.

Heade raamatute leidmine on ainult pool lugemise temaatikast. Teine pool on inimesed, nende harjumused ja nõudmised. Mõned pole peale keskkooli kordagi raamatut kätte võtnud, teiste jaoks on inglise keel liiga keeruline, kolmandad pole nõus vabast ajast lugema, neljandad korra vaatasid jah ja viiendatel hakkas kõrvast verd tilkuma. Siia otsa võib mõelda veel oma sadakond põhjust miks mitte raamatuid lugeda. :)

Lugemine on kasulik tegevus, kui on head raamatud, sest need õpetavad mõtlema uutes suundades ning annavad muuhulgas palju häid ideid. Samuti õpib probleemidele lähenema teisiti kui tavaliselt. Mina loen raamatuid pea igapäevaselt. Viikenditel muidugi vähem. Oleneb kas ja kus viibin. Aga siiski püüan lugeda nii palju kui võimalik.

Muideks - head raamatud panevad mõtlema ja pakuvad seega tegevust. Ja raiskavad ära hulga kasulikku aega, mille saaks muidu kulutada blogisse kirjutamiseks. Aamen!</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Raamatute leidmisega on see &#8220;mure&#8221;, et see on eraldi tegevus, millele kulub aega. Niisama hunnikut suvalist kirjandust kokku kuhjata pole aga mõtet. Kui vaadata näiteks C# alal ilmunud raamatuid, siis üle 90% neist on referaadid, mis on keele spetsifikatsiooni põhjal koostatud. Parem loe läbi keele spets ja ära raiska aega tuhandete lehekülgede kirjanduse peale, mis seda kopeerivad. Paljud firmad ostavad igasuguseid käsiraamatu stiilis asju, selle asemel et sama inf Google&#8217;ist kätte saada, kui tarvis läheb. Mõni ime, et inimesed ei kipu lugema, kui raamatud kordavad üle seda, mille otsimootori kaudu kiiresti kätte saab.</p>
<p>Heade raamatute leidmine on ainult pool lugemise temaatikast. Teine pool on inimesed, nende harjumused ja nõudmised. Mõned pole peale keskkooli kordagi raamatut kätte võtnud, teiste jaoks on inglise keel liiga keeruline, kolmandad pole nõus vabast ajast lugema, neljandad korra vaatasid jah ja viiendatel hakkas kõrvast verd tilkuma. Siia otsa võib mõelda veel oma sadakond põhjust miks mitte raamatuid lugeda. :)</p>
<p>Lugemine on kasulik tegevus, kui on head raamatud, sest need õpetavad mõtlema uutes suundades ning annavad muuhulgas palju häid ideid. Samuti õpib probleemidele lähenema teisiti kui tavaliselt. Mina loen raamatuid pea igapäevaselt. Viikenditel muidugi vähem. Oleneb kas ja kus viibin. Aga siiski püüan lugeda nii palju kui võimalik.</p>
<p>Muideks &#8211; head raamatud panevad mõtlema ja pakuvad seega tegevust. Ja raiskavad ära hulga kasulikku aega, mille saaks muidu kulutada blogisse kirjutamiseks. Aamen!</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas dukelupus</title>
		<link>http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4936</link>
		<dc:creator>dukelupus</dc:creator>
		<pubDate>Tue, 10 Jun 2008 11:46:51 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4936</guid>
		<description>Jah, mul õnnestus juhtimine osavalt ära unustada siin jutus. Juhtimise ja agiilsete metoodikate kohta on ka riiulitäite kaupa kirjandust, kuid sellest ma eriti palju ei tea.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Jah, mul õnnestus juhtimine osavalt ära unustada siin jutus. Juhtimise ja agiilsete metoodikate kohta on ka riiulitäite kaupa kirjandust, kuid sellest ma eriti palju ei tea.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas mdworm</title>
		<link>http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4935</link>
		<dc:creator>mdworm</dc:creator>
		<pubDate>Tue, 10 Jun 2008 10:32:41 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://dukelupus.wordpress.com/2008/06/10/vledad-metoodikad-head-vead-ja-inetused-esimene-osa/#comment-4935</guid>
		<description>Kommentaariks (suht seosetu jutt, ma tean):

http://mdworm.wordpress.com/2008/06/10/juhtimine-ja-kaos/</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Kommentaariks (suht seosetu jutt, ma tean):</p>
<p><a href="http://mdworm.wordpress.com/2008/06/10/juhtimine-ja-kaos/" rel="nofollow">http://mdworm.wordpress.com/2008/06/10/juhtimine-ja-kaos/</a></p>
]]></content:encoded>
	</item>
</channel>
</rss>
