…meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

2007-12-29

Algajale programmeerijale: nõuandeid tööintervjuuks. Kolmas osa.

Interview

Sarja esimene ja teine osa.

IT-alane tööintervjuu ei erine kuigi oluliselt “tavalisest” tööintervjuust. Küll aga erinevad programmeerijad teistest inimestest. Ei usu? Kas sul on harjumuseks saanud optimeerida oma elu nagu programmeerimisel – so, mõelda läbi, kuidas saada ühest linnaosast teise kõige kiiremini/lihtsamini, kaaluda kõike cost/benefit võrdlusena, üritada leida patterneid näiteks pargipuude paigutuses… Kui ei, siis tuleb lisada sõna “veel” – veel ei. Usu, sa hakkad seda tegema. Professionaalne kretinism.

Lisaks veel – programmeerijad on üldjuhul targad. On ka teistsuguseid – aga enamasti ei ole nad kuigi edukad ja muudavad varsti elukutset (ise ma arvan, et neist saavad pahatihti (keskpärased) projektijuhid. Seejärel nõrgad osakonnajuhid ja lõpuks kehvad tippjuhid. Alati on ka erandeid.)

Tööintervjuudest on kirjutatud kümneid või sadu raamatuid, tuhandeid artikleid ja veebilehti – nii intervjueerijale kui ka intervjueeritavale. Väga tõenäoliselt ei loe enamik tööotsijatest ühtegi neist läbi – ning ka intervjueerijatest tegelevad “teoreetilise taustaga” vaid usinamad. Ega seegi pisike postituste sari ei suuda seda teemat lõpuni valgustada. Lugemist ja mõtlemist aga pakub see loodetavasti nii algajale kui ka mitte enam nii algajale programmeerijale.

 
Valmistume tööintervjuuks ette: rasked küsimused

Questions

On teatud küsimused, mida tööintervjuudel armastatakse küsida. Need on reeglina üsnagi abstraktsed – ja ega vastus nendele ei tähenda tegelikult mitte midagi. Oluline on see, kas ja kuidas sa vastad. Kas hakkad kohmetult vaikima ja suudad minuti aja pärast välja pigistada hädise “ma’i’tea” – või suudad genereerida korraliku, artikuleeritud ja loogilise vastuse.

Mõistata ise, kumba tööotsijalt oodatakse?

Aga millised on need rasked küsimused? Sageli on need nn. “miks”-tüüpi küsimused, aga mitte ainult. Toon siinkohal ära mõned levinumad:

  • Miks sa sobid sellele töökohale?
  • Miks sa tahad sellel töökohal/meie firmas töötada?
  • Räägi meile endast?
  • Kellena sa kujutad ennast ette viie (kahe, kümne) aasta pärast?
  • Mida sa ootad firmalt/töökohalt/töökeskkonnast?
  • Miks sa eelmisest töökohast lahkusid?
  • Miks me peaksime sind palkama?
  • Mis sind motiveerib sinu töös?
  • Mida sa ootad oma ülemuselt/ülemustelt?

Mõtle nendele küsimustele juba enne tööintervjuud. Mängi mõttes need küsimused läbi ja vasta neile. Siin on ära töödud 100 rasket küsimust koos ideaalvastustega, aga loe ka 50 General Interview Questions.

Pea meeles, et sinu intervjueerijad on sinu vastu heatahtlikud. Tõsi küll, mujal on kasutusel ka nn. stressintervjuu, mille eesmärgiks on näha, kuidas kandidaat stressi all käitub. Pole kuulnud, et seda Eestis kasutataks – ja ega sellel programmeerijate puhul suurt mõtet ei ole ka.

Kui aga intervjueerijad ei ole heatahtlikud, siis… mine ära. Tõuse kasvõi poole tööintervjuu pealt püsti ja tule tulema. Sa ei taha selles firmas töötada, kus isegi tööintervjuu on vaenulikus õhkkonnas.

 

Valmistume tööintervjuuks ette: palgaläbirääkimised

palk Palgaläbirääkimised on üks tööintervjuu vastikumaid osasid. Tööotsija tahaks küsida hästi-hästi palju, intervjueerijad võtavad öeldud numbrit ka enesehinnangu osana – ja loomulikult ei taha nii palju maksta, kui sina raha tahad.

Kui sa tuled intervjuule CV-Keskuse/CV-Online vms töösaidi kaudu, siis on tööandjal juba sinu CV’s olev soovitud miinimumtasu. Loodetavasti sa mõtlesid veidi, enne kui selle numbri sinna kirjutasid. Kui sa oled äsja ülikoolist tulnud ja kirjutasid sinna kahekordse keskmise palga netopalgaks – unusta ära. Meedia kipub IT-valdkonna palkasid liiga suurtena kujutama. Tõsi see küll on, tegijad saavad suurt palka, oluliselt rohkem kui eelmainitud kahekordne keskmine palk.

Aga sina ei ole tegija. Sina oled algaja, kellel halvimal juhul on kogemused ainult koolikursuste raames ja praktikalt. Sul puuduvad tegelikud rühmatöö ja firmas töötamise kogemused. Esimesed kuud oled sa firmale kuluallikas, kuni sa õpid ära enterprise tasemel programmeerimise.

Ole katseajal rahul väiksema – aga mitte liiga väikese – palgaga. Kindlasti nõua lubadust, et katseaja lõppedes sinu palk tõuseb või vähemalt tulevad uued palgaläbirääkimised. Ah jaa – Eestis on seadusega lubatud maksimaalseks katseaja pikkuseks neli kuud.

Tagasi palgaläbirääkimiste juurde. Uuri tuttavatelt, kes on sarnase koha peal, kui palju nemad palka saavad, kuid pea meeles et oled algaja. Hea, kui saad teada milline on sinu poolt valitud firmas palgatase (kõik peale üksikute väidavad oma töötajatele, et nad maksavad “natuke suuremat kui keskmist palka”. See on vale. Palgatase on eri firmades küllaltki erinev.)

Kui võimalik, lase intervjueerijal palganumber pakkuda – reeglina see ei õnnestu. Ning nüüd järgneb tähtis punkt: ole valmis palga suuruse üle väitlema.

Geek‘id saavad reeglina palka vähem, kui müügimehed – aga mitte sellepärast, et nad vähem väärt oleksid. Pigem vastupidi. Kuid mis on erinev – müügimehed on edukad läbirääkijad, programmeerijad aga aksepteerivad pahatihti esimese väljapakutud numbri. Müügimees kes ei saa läbirääkimistega hakkama on varsti tööst prii, sest nende töö seisnebki lõputustes läbirääkimistes. Programmeerijal aga see nii ei ole.

Peatüki lõpetuseks mõned võrgulehed, kus on võimalik palgaläbirääkimiste kohta lugeda:

 
Tööintervjuule minek: igaks juhuks

seep Igaks juhuks peab ka seda mainima, sest mine sa neid programmeerijaid tea…

Seep on sinu sõber.

Enamasti on pesemata ja haisvana ringikäimine “patsiga poiste” ehk helldesk‘i ja süsteemiadministraatorite pärusmaa. Ole puhas, kasuta deodoranti (kuid ära suple selles), vaheta sokid ära. Kui oled mees, siis aja habet.

Riietu korralikult, kuid mitte ülikonda. Eestis pole vist ühtegi firmat, kus kehtiks programmeerijatele igapäevane range dress code. Tavalised igapäevariided – korralik kampsun, teksad, tossud või kingad – on igati piisav.

Igaks juhuks. Iial ei või teada.

 

Jõuame tööintervjuule

kohvitass Ja lõpuks jõudsidki kohale. Sekretär ütleb sulle tere – vasta tema tervitusele! – ja küsib kas sa soovid kohvi või teed.

Võta kohvi või teed – ise tead kumba. Aga võta. Sest see annab su kätele tegevust. Kes meist ei oleks tööintervjuul närvis. Aga kohvitass käes on.. julgustus. Mugav. Tuttav. Omane. Soe. Ja koht, kus käsi hoida.

Ning veelgi tähtsam – kohvi rüüpamine annab sulle küsimusele vastamisel olulisi lisasekundeid. Tundub naljakas? Intervjuul enam ei ole.

Ja sealt tulebki intervjueerija. Ära ehmata, kui ta sulle kätt pakub, ta ei kavatse sind rünnata. Võta sellest tugevasti kinni ja raputa seda. See on üldlevinud – ehkki vananenud ja vähekasutusel – tervitusmeetod.

– Tere! Kas teie olete see-ja-teine? Jah? Tulge palun edasi ja võtke istet.

Tööintervjuu algab. Edu!

About these ads

8 kommentaari »

  1. Võimas!!

    kommentaar kirjutas - — 2007-12-29 @ 13:06:23 | Vasta

  2. Väga ülevaatlikult ja hästi kirjutatud. Tõesti-tõesti, kirjeldatu vastab üldjuhul tõele.

    Sinust saaks kindlasti hea projektijuht või veel parem osakonnajuhataja…:)

    kommentaar kirjutas Metsapiiga — 2007-12-29 @ 13:16:39 | Vasta

  3. Et programmeerijana olen kehv..? Või lihtsalt liiga rumal? :P

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2007-12-29 @ 13:30:57 | Vasta

  4. “Pea meeles, et sinu intervjueerijad on sinu vastu heatahtlikud. Tõsi küll, mujal on kasutusel ka nn. stressintervjuu, mille eesmärgiks on näha, kuidas kandidaat stressi all käitub. ”

    tehakse ikka, kuid see pigem pers. konsultantide pärusmaa, kui firma on nad palganud. peavad enda palkamist õigustama.

    kommentaar kirjutas toivo — 2007-12-29 @ 18:34:10 | Vasta

  5. [...] Algajale programmeerijale: nõuanded tööintervjuuks [...]

    Pingback-viide kirjutas Kui palju pappi ma noorena teenisin? | JannoKusman — 2008-01-08 @ 23:03:25 | Vasta

  6. Üks väike ääremärkus: kena komme kättpidi tervitada on ainult Eestis pea kadunud. Lääne-Euroopas on see aga ülilevinud komme.

    kommentaar kirjutas aigi — 2008-01-09 @ 23:46:22 | Vasta

  7. Eks tervitatakse kättpidi ka Eestis, kuid enamasti olulisematel juhtudel, mitte igapäevasel esmakohtumisel. Pole ise kättpidi tervitamise fänn, aga saan käesurumisega vajadusel hakkama. :P

    kommentaar kirjutas dukelupus — 2008-01-10 @ 11:05:28 | Vasta

  8. [...] Lisaks loe ka mu eelmisi programmeerija mitte .NET-spetsiifilisi tööintervjuualaseid postitusi: 1, 2, 3. [...]

    Pingback-viide kirjutas Tehnilised intervjuuküsimused C# programmeerijale « …meie igapäevast IT’d anna meile igapäev… — 2012-03-02 @ 11:00:50 | Vasta


Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

The Rubric Theme. Blog at WordPress.com.

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 71 other followers